Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Peep Lassmanni sõnul ärimeestest-poliitikutest jt ülikoolivälistest inimestest koosnevat nõukogu ei vaja, sest nende majas pole selliseid sisepingeid nagu suurtes ülikoolides.
Muusikaakadeemia Karise reformi ei katsetaks
20. aprill 2010, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uue sajandi algusest on Euroopas liikunud ideed ülikoolide juhtimise reformist. Näiteks Austrias toimubki ülikoolide juhtimine ja rektorite valimine Tartus kavandatavaga sarnaselt,» ütles Lassmann Postimees.ee'le.
Ta rääkis, et on kursis kolme sealse muusikakõrgkooli kogemustega ning midagi hullu ei ole neis juhtunud, kui välja arvata asjaolu, et asutusevälistest isikutest koosnev nõukogu valis ühe muusikaülikooli etteotsa muusikavälise inimese. Viimane ei jäänud siiski rektoriks eriti pikaks ajaks, astudes tagasi juba teisel aastal.
«Mul on mulje, et ülikoolivälisel juhtorganil võib olla mingi roll suure universitase juhtimisel, eelkõige ülikoolisiseste erihuvide ja neist tulenevate konfliktide maandamisel,» leidis Lassmann, lisades, et tegelik akadeemiline elu peaks suutma toimida taolisest nõukogust sõltumata.
Muusika- ja teatriakadeemia on Lassmanni sõnul suure Tartu Ülikooliga võrreldes üsna teistsugune, mistõttu ei teki seal maja sees selliseid pingeid, mida aitaks lahendada Alar Karise kirjeldatud osaliselt riigi määratud nõukogu.
«Meie ülikool on küllaltki homogeenne, tegeledes praktiliselt ainult esituskunstidega, ning meil puudub otsene vajadus ülikooliväliseks sekkumiseks juhtimises.»
Tema hinnangul on EMTA ja teiste Eesti ülikoolide juhtimine lähemal demokraatlikule parlamendile kui ettevõtte nõukogule. «Samal ajal ei ole ideaalset ülikooli juhtimise mudelit. Suur ülikool ja muusikaakadeemia ei ole võrreldavad.»
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis tegi eilses Postimehes üleskutse arutleda akadeemiliste valitsemismudelite üle, et leida ülikooli toimimiseks Eesti oludes sobiv viis. Ta leidis, et selleks on ülim aeg, kuna ülikoolides on palju väsimuse ja ebakindluse märke.
Nii pakkuski Karis, et tema koduülikooli võiks hakata juhtima uutel alustel koostatud 11-liikmeline nõukogu. Sinna kuuluks 6 valitsuse esitatud ja riigikogu heakskiidu saanud isikut ja 5 professorite-üliõpilaste esindajat. Praegu koosneb Tartu Ülikooli nõukogu 50 majasisesest inimesest, valdavalt professoritest.