Tudengiliit: Karise reform kärbib demokraatia valvurit

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer

FOTO: Peeter Langovits

Tartu Ülikooli rektori Alar Karise

alma materi

juhtimise reformiidee on kaldu n-ö firmaliku juhtimismudeli suunas, mis ei toeta ülikooli rolli ühiskonna demokraatia taastootjana, leiab Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimees Maris Mälzer.

FOTO: Lennart Rikk


«Me nõustume pigem Rein Rauaga, kes ütles, et ülikoolid ei ole äriühingud ja nende juhtimine peaks olema pigem demokraatlikul alusel ja kõik kõrgkooli erinevad osapooled peaks olema juhtimisse kaasatud,» rääkis Mälzer Postimees.ee'le.

Tema sõnul nõustub EÜL üldise arusaamaga, et ülikoolide juhtimismudelid tuleks üle vaadata ja efektiivsemaks muuta.

«Siin tulekski leida kuldne kesktee, et ei kaotataks ära demokraatlikku aspekti ja seda, mis on kõrgkoolidele omane - nad peaksid kasvatama peale uut demokraatlikku ühiskonda ja samas kaasama kõiki osapooli,» leidis tudengiliidu juht.

Mälzeri sõnul ei ole Alar Karise ettepanek aga kesktee kahe suuna vahel, nagu ta seda ise on esitlenud. «Pigem kaldub ta hetkel väga teise äärmusese, mida meie ei poolda.»

Mälzeri väitel tuleb suhtuda Tartu Ülikooli reformimise arutellu tõsiselt, sest tõenäoliselt järgneb sellele ka ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkoolide seaduse muutmine.

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis tegi eilses Postimehes üleskutse arutleda akadeemiliste valitsemismudelite üle, et leida ülikooli toimimiseks Eesti oludes sobiv viis. Ta leidis, et selleks on ülim aeg, kuna ülikoolides on palju väsimuse ja ebakindluse märke.

Nii pakkuski Karis, et tema koduülikooli võiks hakata juhtima uutel alustel koostatud 11-liikmeline nõukogu. Sinna kuuluks 6 valitsuse esitatud ja riigikogu heakskiidu saanud isikut ja 5 professorite-üliõpilaste esindajat. Praegu koosneb Tartu Ülikooli nõukogu 50 majasisesest inimesest, valdavalt professoritest.

Tagasi üles