EBS: Karise reform toob ülikooli keskajast 21. sajandisse

EBSi kodulehe fragment.

FOTO: www.ebs.ee

Eesti suurima eraülikooli rektor kiidab Tartu Ülikooli ametivenna kava muuta riigi juhtiva haridustempli juhtimine tõhusamaks.


«Juhtimise ja otsustamise efektiivsuse seisukohalt tundub see samm 21. sajandil igati loogiline,» ütles Estonian Business Schooli (EBS) rektor Peeter Kross Postimees.ee'le.

«Ülikoolide juhtimise klassikalised mudelid on pärit keskajast ja nende kaasajastamisega tegelevad täna paljud ülikoolid.»

See, kui ülikooli nõukogus on senise 50 asemel 22 liiget, ei pea Krossi sõnul automaatselt tähendama, et ülikooli juhtimises on vähem demokraatiat ja väheneb vabast mõttest kantud akadeemilise asutuse roll.

«Minu meelest peaksid ülikoolid ka juhtimise valdkonnas olema innovaatilised ja näitama uuendajatena teistele institutsioonidele eeskuju.»

Krossi hinnangul on tema ülikooli juhtimismudel tõhusam kui avalik-õiguslikel ülikoolidel.

«Eelkõige ülikooli finantside ja tugistruktuuridega seonduvate otsuste langetamisel on suur roll äriorganisatsiooni juhatusel ja nõukogul.»

Kuivõrd rektor on samaaegselt ka äriühingu juhatuse esimees, on Krossi sõnul otsustamisel tagatud akadeemilised huvid.

«Akadeemilised tähtsad otsused langetab ka meil senat ja see jääb ka tulevikus nii. Seega meenutab meie ülikooli praegune juhtimine mitmes elemendis Alar Karise pakutud tulevast juhtimismudelit.»

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis tegi esmaspäevases Postimehes üleskutse arutleda akadeemiliste valitsemismudelite üle, et leida ülikooli toimimiseks Eesti oludes sobiv viis. Ta leidis, et selleks on ülim aeg, kuna ülikoolides on palju väsimuse ja ebakindluse märke.

Nii pakkuski Karis, et tema koduülikooli võiks hakata juhtima uutel alustel koostatud 11-liikmeline nõukogu. Sinna kuuluks 6 valitsuse esitatud ja riigikogu heakskiidu saanud isikut ning 5 professorite-üliõpilaste esindajat. Praegu koosneb Tartu Ülikooli nõukogu 50 majasisesest inimesest, valdavalt professoritest.

Tagasi üles