Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Alguste algus Maarja tänava ääres?, AJALUGU

ENE PUUSEMP

Hiljutine Tartu Ülikooli sünnipäeva tähistamine ärgitas minema ja küsima, kas Eesti Ajalooarhiivi sügavustes võib leiduda dokumente-kaarte, kust usaldusväärse kindlusega välja lugeda Tartu Ülikooli, rootsiaegse Academia Gustaviana kõige esimene asukoht.

Siiani on meie ajaloouurijatele olnud oluline jälgida ülikooli idee levikut Euroopast Eestisse (1119 Bologna, 1632 Tartu), selle kohalejõudmist, kinnitumist ja arenemist siin. Kuid - mida rohkem sünnist kaugemale, seda enesestmõistetavamaks muutub ülikooli olemasolu. Pole midagi imestada, kui noorem põlvkond või linna külastav turist küsib süütu pretensioonikusega: nii vana ülikool, kus see alguste alguse koht teil siis on?

Kaarte tehti sõjaväele

Eesti Ajalooarhiivis ütles 30 aastat (neist seitse teadusdirektorina) vanade dokumentide keskel töötanud Tiiu Oja:

«Rootsiaegse Tartu ülikooli ehk kuningliku akadeemia peaaegu kõik ajalooallikad asuvad Rootsi riigi ajalooarhiivis. Kaardid tolleaegse Tartu linna kohta on Rootsi Sõjaarhiivis. Tollal tehtigi kaarte sõjaväe jaoks. Kaarditegijaid huvitasid eelkõige linna piirid ja kaitseehitised. Mõnikord märgiti ära ka kirikud ja piiritleti eramaavaldused. Teede-tänavate märkimine polnudki nii oluline.»

Rootsist Tartusse

Kuuldavasti on tänu Tiiu Ojale siiski mõned rootsiaegsed Eesti kaardid ka Eesti Ajalooarhiivi jõudnud.

Tiiu Oja täpsustas: «17. sajandi Tartu linna kaardid tõin ajaloo arhiivi neli aastat tagasi ja need ongi kõige varasemad kaardid Tartu linna kohta.» Ta puutus nendega kokku Stockholmis sõjaarhiivis, kui käis seal Shveitsi konverentsi jaoks materjali kogumas. Temalt oli palutud teaduslikku ettekannet Eesti vanade kindlustuste kohta.

Tiiu Oja: «Leidsin sealt 50-60 Eesti alade kaarti. 30st palusin teha mustvalged filmikoopiad. Originaalid olid küll ilusad värvilised, kuid värviliste koopiate tegemine käis mulle üle jõu. Käisin Rootsis oma rahaga.»

Sõnaselgelt lugeda

Rootsi Sõjaarhiivist toodud kaardikoopiate seas on 17. sajandi Tartu kohta kümmekond kaarti. Ja ühel neist on kiri, mis märgib täht-tähelt, sõnaselgelt Jesuiitide Kolleegiumi asukohta.

Tiiu Oja: «Tartu tänavate kaarte tuleks uurida ja omavahel võrrelda. Rootsiaegseid Tartu tänavaid pole minu teada küll analüüsida võetud.»

Reastab märgid ja kirjeldused

Kui panna Jesuiten Collegium märgistusega kaardi kõrvale kultuuriloolase Malle Salupere tähelepanu köitnud prof. Johann Wilhelm Krause joonistatud projekt, kuhu Tartu Ülikooli praeguse peahoone planeerija on kandnud ka ehituskrundil leitud varasemate ehituste müürijäänused (need kuulusid omaaegsele Maarja kirikule), kui kuulata ära, mis Malle Salupere on lugenud rootsiaegse Maarja kiriku, tollaste Tartu tänavate ja koolide ning linnapõlengute kohta Baltimaade kultuuriajakirjast «Das Inland», kui kuulata tema viiteid Taani kuningliku arhivaari Vello Helgi raamatule «Die Jesuiten in Dorpat», siis tahaks tõesti panna näpu Rootsi Sõjaarhiivist toodud Tartu linna vanale kaardile ja öelda: siin see alguste algus, Tartu Ülikooli, kogu Eesti ülikooli kõige esimene asukoht on.

Malle Salupere on uurinud ja võrrelnud. Arhiivist ja raamatutest leitud kirjeldusi reastades julgeb ta väita, et Tartu ülikooli esimene asukoht, hoone, kus Academia Gustaviana 1632. aastal alustas, oli praeguse peahoone tagant Toomemäele viiva jalgtee vasakpoolsel platsil, praeguse majandusmaja vastas.

Malle Salupere: «Ma arvan, et selle üle pole enam mõtet vaielda.»

Väidab ja tõestab

Mida väidaksite oma võimalikele oponentidele, nii professionaalsetele kui harrastuslikele ajaloouurijatele?

Malle Salupere: «Esiteks. Siia kanti on juba varemgi osutatud, ainult erinevate kaarditõlgenduste tõttu on arvamused kõikunud praeguse rektori kabineti asukohast kuni majandusmajani ja Toomemäe nõlvani, mis Rootsi ajal veel nõlv ei olnud. Toomemäelgi, praeguse tähetorni kohal seisnud loss oli siis veel osaliselt elamiskõlblik... Puud-põõsadki tõid Toomele alles Parrot ja Morgenstern.

Ülikooli arhitekt Krause kaardistas väga täpselt ehitusplatsile jäänud müürid ja näitas oma joonisel nende asendi ehitatava peahoone suhtes. On hämmastav, et niisugune spetsialist nagu Sten Karling omal ajal sellest mööda vaatas.

Ka 1860. aasta «Inlandi» ülikooli kiriku avamise kirjelduses on öeldud, et uue kiriku sissekäik asus kunagise Maarja kiriku torni kohal. Ja toodud mõõtmed näitasid, et Maarja kirik oli Jaani kirikust umbes kolmandiku võrra suurem. Võrreldagu proportsioone ja paigutatagu maastikule.

Kui kõrvutada Krause plaani rootsiaegse kaardiga, kus sõnaselgelt näidatud jesuiitide kolleegiumi asukoht, siis märkame ka, et tänava asukoht on vähe muutunud. Alguste algusele saab üsna täpselt osutada: see oli diagonaalis Maarja kirikuga omaaegse Maarja, nüüdse Jakobi tänava ääres. Sealt koliti edasi hoonesse Jaani kiriku vastas 1642. aastal.»

Väärib kivi ja kirja

Kui ka ajaloolaste üldsus loeb Academia Gustaviana esimese asukoha tõestatuks, on loogiline soovida, et seda tähistaks lihtne kivi ja kiri.

Seal oleks uhke seisatuda Tartu Ülikooli vilistlastel, kui nad vilistlaspäevadel üle Eestimaa või kaugemaltki oma koju alma materi juurde tulevad. Uhke oleks igal linlaselgi oma külalistega siia tulla. Ülikooli ette ja Toomemäele tuuakse nad ju alati.

Ülikooli järgmise soliidse sünnipäevani on jäänud 10 aastat. Ehk saaks see alguste algus kasvõi vilistlaste kaasabil Toome kõrvale maha märgitud?

Tagasi üles
Back