Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA TAMMELO
WC-poti paigaldamisega peaks peremees ise hakkama saama, vaja on vaid müüjaga nõu pidada, mis ja kuidas. Inimesele, kes pole sedasorti tööga varem kokku puutunud, ei soovita AS Maltari müügijuht Andrei Smertin ise paigaldama hakata vaid vene potti, sest sellel võib olla valmistusvigu. Vene poti kohale panemiseks on vaja spetsiaalseid materjale, ilma milleta ei jää pott pidama.
Ka sel juhul, kui Skandinaavias valmistatud poti paigaldamiseks tuleb midagi vanas süsteemis ümber teha, peaks kasutama meistrimehe abi. Enim tekib probleeme suurtes majades, kus kanalisatsioonitoru on ehitatud küllalt kõrgele, nii et uus välismaine pott ei sobi hästi sinna otsa.
Pott kinnitatakse kruvide või silikooniga
Poti paigaldamiseks on vaja kruvikeerajat, drellpuuri, erinevat mõõtu mutrivõtmeid ja purki sanitaar- või tavalist silikooni. Sanitaarsilikoonile on erinevalt tavalisest silikoonist lisatud baktereid hävitavaid aineid. Silikooni tarvitatakse vana malmtoru ja uue poti vaheliste võimalike ebatäpsuste kõrvaldamiseks.
Makrofleksi ja sellesarnaseid materjale ei soovita Andrei Smertin WC-poti paigaldamiseks kasutada, sest need pole selleks tööks mõeldud ja on raske kontrollida, kuhu kui palju läheb. Kui osa tihendamiseks kasutatud makrofleksi satub kanalisatsioonitorusse, võib see edaspidi tekitada probleeme.
Skandinaavia potid on juba tehases kokku pandud ja reguleeritud, need tuleb vaid kinnitada põranda külge ning ühendada kanalisatsiooni ja veesüsteemiga.
Kinnitamiseks kasutatakse kruvisid, mitte tsementi. Tsement võib portselantoote purustada! Kui poti omanik soovib seda siiski tsemendiga kinnitada, teeb ta seda omal vastutusel.
Potti võib kinnitada ka ainult silikooniga. «Silikooni tuleb kasutada näiteks siis, kui tualetis on põrandaküte, mille panemisel pole poti kohta jäetud kaablivabaks. Siis ei saa kruvisid kasutada,» selgitas AS FEBi müügijuht Vello Janno. Et silikooniga kinnitus ei ole nii kindel kui kruvidega kinnitus, siis avalikes tualettides seda materjali ei kasutata.
Põranda ja poti vahele tuleb panna spetsiaalne kummitihend (umbes 200 krooni). Sobib ka tükk linoleumi või kummi, mis hiljem poti järgi parajaks lõigatakse, nii et see ei jää paistma. «Ühel päeval on meil kodus pisut soojem, teisel pisut külmem. Erinevad materjalid tahavad natuke mängida, seepärast peab nende vahel alati olema tihend,» selgitas Andrei Smertin tihendi otstarvet.
Vello Janno arvates võib siledal põrandal tihendi ära jätta ning panna WC-poti ja põranda vahele silikooni.
Ühendamine kanalisatsiooniga
Enne poti ühendamist kanalisatsiooniga tuleb kindlaks teha, kas pott on tagantjooksuga (malmist või plastmassist toru on poti taga näha) või altjooksuga ehk peitkanaliseeritud (pott seisab toru peal, toru pole näha).
«Viimane võimalus meeldib eriti perenaistele, sest pole sopikesi, kuhu koguneb mustus. Samas on varjatud jalaga potid kallimad ja neid ei saa igale poole panna,» võrdles Vello Janno.
Altjooksuga potte saab kasutada ainult uusehitustel või siis, kui kanalisatsioonitoru ehitatakse ümber põranda sisse. Kanalisatsioonitoru ots peab tulema täpselt poti alla. Näiteks Tartu Annelinna suurtes majades jookseb kanalisatsioonitoru seina peal poti taga ning sellepärast tuleb kasutada tagantjooksuga potte.
Majades on WC-poti kanalisatsioonitoru nurk 45 kraadi.
Venemaal ja Ukrainas toodetud pottide kanalisatsiooniga ühendamise toru nurk on samuti 45 kraadi. Tshehhi pottide kanalisatsiooniga ühendamise toru on 22-kraadise nurga all, Skandinaavia pottide toru 90-kraadise nurga all. Et neid potte kanalisatsiooniga ühendada, tuleb osta vastav üleminekudetail, mida on müügil 90-, 45- ja 22-kraadiste nurkade jaoks. Nii saab igasuguse poti ühendada kanalisatsiooniga.
Juhul kui torud küll läbimõõdult omavahel sobivad, kuid nende kõrgustes on paari-kolmesentimeetrine nihe, aitavad spetsiaalsed ekstsentrikumansetid.
Kõrgendusjalga kasutatakse selleks, et poti äravoolu ots ühtiks kanalisatsioonitoru otsaga, kui kanalisatsioonitoru on poti jaoks liiga kõrgel ning seda ümber teha oleks keeruline ja kulukas. Kõrgendusjalg kinnitatakse kruvidega põranda külge, WC-pott kinnitatakse kruvidega kõrgendusjala peale. Kõrgendusjalg maksab umbes 700 krooni.
Ühendamine veetorustikuga
Poti ühendamine veetorustikuga on lihtne, seda tehakse painduvate survevoolikute või vasktorudega. Seepärast ei oma suurt tähtsust, kuhu jääb veevõtmise koht ja kuhu WC-poti vee sissetuleku koht. Survevoolikuid müüakse kõigis sanitaartehnikakauplustes.
Võib juhtuda, et mõne poti vee sissetuleku toru keermed on natukene peenemad kui maja torustiku omad. Siis on samuti vaja juurde osta üleminekudetail.
Kui veesurve majas on väiksem kui üks atmosfäär, tuleb selleks, et pott korralikult tööle hakkaks, paluda müüjal paigaldada potile spetsiaalne tihend või lisaklapp.
Inimesel, kes potti ostab, soovitas Andrei Smertin müüjalt järele uurida, kuidas potti kasutada, kuidas seda paigaldada, kuidas töötab armatuur ja kuidas seda lahti võtta ning puhastada.
Enamik sanitaartehnikale spetsialiseerunud müüjaist oskab anda üksikasjalikku nõu ka ostjale, kes ei oska võimaluste vahel valida.
Järgmises «Kasus» tutvustame kahesüsteemseid WC-potte.