Valga depoo ihkab kogu Eesti külmkaupade transiiti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Kui AS Valga Külmutusvagunite Depoo saab endale kogu Eesti külmkaupade transiidi, võivad need veod Eesti kaudu üldse lõppeda, sest Valga depoo vagunite hinnad on kuni kolmandiku võrra kallimad Vene külmvagunite omast, ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Parbo Juchnewitsch.
Venemaa külmutusvagunid on Juchnewitschi sõnul Valga depoo omadest 20-30% odavamad. See tähendab, et paljud ekspediitorid eelistavad just neid vaguneid.
Kui AS Valga Külmutusvagunite Depoo saab endale õiguse otsustada külmutusvagunite kasutamist Eestis, hakkavad ekspediitorid tõenäoliselt külmkaupu vedama teiste riikide kaudu.
Eile teede- ja sideministeeriumis olnud nõupidamisel kinnitas Muuga sadamas külmterminaali rentiva aktsiaseltsi Refetra nõukogu esimees Erik Laidvee, et firma on eelkõige huvitatud terminaali läbiva kaubamahu suurenemisest. Seetõttu ei saa ta kuidagi pooldada külmutusvagunite hinna tõusu.
Teede- ja sideminister Raivo Vare ütles eile, et tema ei poolda mingil juhul erafirmale eraõiguste andmist. Samas soovib ta probleemi lahendamist mingil muul viisil.
Et Eesti Raudtee ning Valga depoo seisukohad tulude ümberjaotamise osas erinevad mitu korda, siis tuleb ministri väitel teha lisarehkendusi ning arvestada ka ekspediitorite seisukohta.
Erastamiskava on jõus
Vare tegi nõupidamise lõppedes ettepaneku koostada Venemaa raudteeministrile kiri, et selgitada külmvagunite kasutamise probleemi. Ta rõhutas, et endise Nõukogude Liidu territooriumil tegutsev raudteenõukogu on jätkuvalt seisukohal, et iga endist liiduvabariiki esindab raudtee küsimustes üks organ, Eestis seega Eesti Raudtee. Seda põhimõtet ei saa jõuga murda.
Eesti Raudtee andmetel müüs erastamisagentuur AS Kahale 1996. aastal kõik Valga depoo aktsiad ehk vagunipargi, millega kaasnesid ka kõik riskid. Samas ei müünud aga agentuur Kahale seda osa Eesti transiiditurust, mille moodustavad külmkaubad. Samuti ei müüdud Juchnewitschi väitel välislepinguid ega kohustusi.
«Eesti Raudtee on heausksena andnud osa vagunite välislepingud ja nendega kaasnevad kohustused üle Valga depoole,» selgitas Juchnewitsch, «ning avanud neile sellega turgu. Mullu detsembris sõlmisime Kahaga teeninduslepingu, mis kehtib selle aasta lõpuni. Lepingut on kindlasti võimalik pikendada.»
Ta märkis, et Kaha juhid tahavad praegu, et Eesti Raudtee «sahkerdaks» Valga depoole midagi hoopis enamat - kogu Eesti külmkaupade transiidi turu koos kõigi kaasnevate õigustega. See ei ole Juchnewitschi sõnul kuidagi võimalik, sest see puudutab juba Eesti Raudtee erastamise kava.
Võrreldes 1996. aastaga on Eesti külmkaupade transiidi maht tänavu kasvanud kolm korda. Juchnewitschi väitel on umbes 80% sellest Eesti Raudtee ning 20% Valga depoo teene.