Tasa sõidad, kaugemale jõuad

ILMAR PIHLAK,

TTÜ aseprofessor, liikluskomisjoni liige

Kesksuvel korraldati Eestis teadaolevalt Euroopas ainulaadne eksperiment: sõiduautod võisid väljaspool asulat kihutada kuni sajakilomeetrise tunnikiirusega. Millised olid eksperimendi tulemused ja mida neist järeldada, analüüsib Tallinna Tehnikaülikooli aseprofessor, vabariigi valitsuse liikluskomisjoni liige ILMAR PIHLAK.

Eesti liiklusõnnetuste ja neis hukkunute ning vigastatute suhtarvud elanike, autode arvu ning nende läbisõidu kohta on ühed Euroopa halvemad. Liiklusohutuse taseme kõige objektiivsemaks näitajaks on hukkunute arvu suhe autode aasta summaarse läbisõidu pikkusesse. Arvestatakse hukkunute arvu 100 miljoni kilomeetri kohta ja autode arvu 1000 elaniku kohta (1. tabel).

80ndatest aastatest on liiklusohutus Põhjamaades valitsuste erilise hoole all. Valitsuse või parlamendi juurde on moodustatud ministritest või rahvasaadikutest koosnev liiklusohutuse komitee, kelle soovitusel võetakse iga viie aasta tagant vastu rahvusliku liiklusohutuse strateegiline plaan koos finantseerimiskavaga.

Kuigi Eestis on juurutatud turvavööde, mootorratturite kiivrite, laste turvaistmete, talverehvide kasutamise ja päeval pooltuledega sõitmise kohustus ning kiiruspiirangud, ei täideta neid nõudeid sageli. Kui võtta arvesse ka teedevõrgu halvemat kvaliteeti ja halba liiklusdistsipliini, on selge, miks Eesti liiklusohutuse tase on Põhjamaadest 3-5 korda madalam.

Ettevalmistamata eksperiment

Kevadel soovitas vabariigi valitsuse liikluskomisjon häältega 7:6 valitsusel 15. juulist 15. augustini läbi viia kiiruseeksperimendi. 7. juuli «Riigi Teatajas» ilmunud valitsuse määrus nr 282 lubas B-kategooria sõidukitel sõita väljaspool asulat kiirusega kuni 100 km/h. Seda otsust kommenteerinud ajakirjanikud ja intervjueeritavad aga ei maininud, et otsus kehtis ainult sõiduautodele. Seetõttu hakkasid paljud veoauto- ja bussijuhid sõitma senisest tunduvalt (põhiteedel kuni 12 km/h) kiiremini.

Eksperimendile ei eelnenud mingeid ettevalmistusi. Liikluspolitsei lubas kiiruspiirangu ületajaid rangemalt trahvida, kuid protokollide vormistamiseks puudusid juuli lõpus blanketid. Põhiteedel mõõdeti valikuliselt kiirust. Selline eksperiment on teadaolevalt Euroopas ainulaadne.

Eksperimendi tulemusi hindas töörühm, kes analüüsis välismaa kogemusi ja võrdles liiklusõnnetuste arvu ning kiiruse mõõtmistulemusi eelnevate aastatega (2. tabel).

Eksperimendi ajal suurenes õnnetuste hulk tugi-, kohalikel ja vallateedel, sest need teed sageli ei vasta oma parameetritelt piirkiirusele 100 km/h. Paljudel põhiteedel aga eksperimendi ajal piirkiirus ei suurenenud, sest see oli kehtestatud varasematel aastatel.

Liiklusõnnetus juhtub tavaliselt mitme teguri koosmõjul, seetõttu ei võimaldanud kohati ebatäpselt vormistatud protokollid üheselt välja tuua kiiruse kasvu mõju õnnetuste lisandumisele.

Politsei hoiatuse ja ka kiiruspiirangu tõstmise tõttu vähenes eksperimendi ajal kiiruspiirangu ületajate arv, ulatudes 5-15%ni.

Eksperiment jätkub põhiteedel

Enamik liiklusuuringuid on tuvastanud, et piirkiiruse suurendamine kaherajalisel maanteel ilma selle parameetreid parandamata suurendab õnnetuste arvu (3. tabel). Rootsis kehtestatakse näiteks liikluspiirang lähtudes sõidutee laiusest ja muudest parameetritest.

Piirkiiruse ületajaid leidub kõikides riikides, enamik juhte rikub seda kuni 10 km/h, 2-4% juhtudel aga enam.

Eeltoodud andmetest ja töörühma ettepanekutest lähtudes otsustas liikluskomisjon suurendada järgmisel aastal piirkiirust saja kilomeetrini tunnis ainult põhiteedel, mida Eestis on 1192 km. Piirkiiruse tõstmine on lubatav ainult neil põhiteedel, kus enne eksperimendi algust on paigaldatud vajalikud liiklusmärgid ja teemärgised, kus on tagatud vajalik nähtavus ning teekatte kvaliteet. See kõik maksab, kuid liiklusohutuse nimel ei tohi koonerdada.

PHARE Eesti liiklusohutuse programmi aruande (1997) alusel on liiklusõnnetused põhjustanud kahju Eesti ühiskonnale 1995. aastal 1,38 miljardit krooni.

Mõnel kohalikul- ja vallateel võib vajalikuks osutuda piirkiiruse vähendamine 80 km/h. Näiteks Soome maanteevõrgus võib ainult 282 kilomeetril (0,4%) liigelda kiirusega 120 km/h, 15,8%l maanteedel 100 km/h ja ülejäänud teedel 80 km/h või vähem.

Kuidas vähendada liiklusõnnetusi?

Liiklusõnnetuste vähendamiseks on PHARE programmis ja Euroopa Liidu strateegilise liiklusohutuse plaanis toodud sadu soovitusi. Nendest paljude realiseerimine nõuab palju raha ja aega. Kuid on ka lihtsaid ja odavaid soovitusi, mille mõju ilmneks ruttu.

1. Turvavööd kasutatakse maanteesõidul Eestis esiistmetel 50-60% ja tagaistmetel alla 10%. Rootsis on vastavad arvud 90 ja 80% ning laste turvaistmeid kasutatakse 85% juhtudel. Eesti maanteedel on turvavööd kinni olnud ainult 20-30% juhtudel.

USA firma Renfoe Engineering uurimiste andmetel oleksid printsess Diana ja Dodi al Fayed jäänud ellu, kui nad oleksid kinnitanud turvavööd. Autojuht peaks nagu kapten laevas nõudma kõigilt sõitjatelt turvavöö kinnitamist.

2. Ebakaines olekus autojuhtimise tõkestamine või purjus juhiga kaasa sõitmast keeldumine vähendaks õnnetusi oluliselt.

3. Maantee vasakul serval käimine tuleks seadustada. Tähelepanekute alusel käib ligi 70% jalakäijaist tee paremal serval. Need jalakäijad käituvad kui vene ruleti mängijad või kamikadzed, kes ei hooli oma elust.

Raadio ja TV reklaam peaks eelkõige rõhutama vasakul teepoolel käimist ja seejärele helkurite kasutamist. Tee vasakul poolel käija võib ohtliku olukorra tekkides kas või kraavi hüpates oma elu päästa.

4. Pimedas tulede ja helkuriteta jalgrattaga sõitjaid tuleks karistada samal alusel kui tuledeta sõitvaid autojuhte.

5. Väikese liiklussageduse tõttu sõidetakse tihti öösel kiiremini kui päeval. Sellise teguviisi kommenteerimiseks ei jätku sõnu.

6. Auto tulede ja pidurite korrasolek.

Kui maanteel sõita 100 km/h asemel keskmise kiirusega 90 km/h, kaotatakse 10 kilomeetri läbimisel 40 sekundit. Vabariigi tähtsamal maanteel sõidab Tallinnast Tartusse või vastassuunas ainult 40% autodest, ülejäänud autode keskmine sõidupikkus on 30-50 kilomeetrit. Seega, tasa sõidad, kaugemale jõuad.