L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nätsutootjad uputavad raha meediareklaami,

NN
Nätsutootjad uputavad raha meediareklaami,
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
NILS NIITRA

Tänavu närimiskummi reklaamile tehtavad kulutused ületavad kinnitamata andmetel shampooni reklaamimise kulusid peaaegu kaks korda. Nii näeb juba praegu Euroopa agaramate nätsutajate hulka kuuluv eestlane kahe Balti turu pärast võistleva suurtootja rohkeid reklaame ka järgmisel aastal.

Kinnitamata andmetel oli esimesel poolaastal Eesti telekanalites enim reklaamitud tooterühm närimiskummi, seda veenva edumaaga teisele ja kolmandale kohale jäänud shampoonide ja naiste hügieenitarvete ees. Närimiskummile kulutatavate summade kogumaht võib sel aastal jääda siiski samaks või isegi veidi väiksemaks kui mullu.

Eelmisel aastal kulutasid kaks Eesti nätsutajate poolehoiu pärast võistlevat närimiskummitootjat - Wrigley ja Dandy - siinsel turul püsimiseks telereklaamile ligi 20 miljonit krooni.

Võitlus koha eest päikese all

Jättes kõrvale üksikud tooterühmad, on Eesti ja kogu Baltikumi suurim telereklaami ostja hügieenitarbeid tootev Procter & Gamble.

Närimiskummitootja Dandy kaubamärkide Stimorol ja Orbit Eesti müügijuht Elmer Maas kinnitas «Postimehele», et nätsutööstuse suured kulutused reklaamile on tingitud kahe suurtootja, Wrigley ja Dandy võitlusest Baltimaade turul. «Kummagi käes on koguturust 45 protsenti. Käib võitlus koha eest päikese all. Kui üks ajab oma reklaamieelarve suureks, tuleb teine lihtsalt järele.»

Maasi kinnitusel on närimiskummi impulsiivne kaup. «Selle järele ei ole nii suurt vajadust, et minna kohe poodi ja osta. Seda nõudmist me reklaami abil genereerimegi.»

Viimaste aastatega on eestlase nätsulembus kiiresti kasvanud. «Igal juhul on Eesti juba praegu üks Euroopa suurima nätsutarbimisega riike.»

Maasi hinnangul ei käi võitlus Eesti turu pärast siiski samamoodi kui Saksamaal, kus reklaamikulutused hoidsid nätsutootjaid aastaid kahjumis, kuni üks kahest lihtsalt pidi konkurendile järele andma.

«Nii väikese turu pärast nagu Eestis ei ole ennast siiski mõtet verest tühjaks lasta. Ühel hetkel lepivad mõlemad oma turuosaga.» Maas ei osanud öelda, kas mitme miljoni krooni suurused reklaamikulud on nätsutootjad sel aastal Balti turul ka kahjumisse viinud.

Odav omahind ja suur müügikäive

Samad nätsutootjad peavad Vene turu pärast kompromissitumatki positsioonisõda kui Baltimaades. «Endise NSV Liidu maades on Dandy praegu juhtiv,» väitis Maas.

Närimiskummi odav omahind js suur müügikäive lubab nätsutootjatel reklaamile suuri summasid kulutada.

Maasi kinnitusel ei ole Baltimaade turg Dandyle eraldiseisev. «Me kuulume ühte tururühma kogu endise NSV Liiduga, alates Kasahstanist ja lõpetades Eestiga.»

Eesti telekanalites nähtavad reklaamid on Maasi kinnitusel mõeldud kogu endise NSV Liidu turu jaoks. «Reklaami ettevalmistamine ja selle tootmine on niivõrd kallis, et seda ei ole spetsiaalselt Eesti turule teha otstarbekas. Näiteks Diroli reklaamid on siiski orienteeritud pigem põhjamaisele inimesele kui näiteks ameeriklasele,» selgitas Maas.

Teleklipp maksab sadu tuhandeid

Kvaliteetse ja arvestatava reklaamiklipi tootmine maksab Eestis praegu 200 000-300 000 krooni.

Neljapäeval turunduskeskuse korraldatud seminaril esinenud reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett juhataja Madis Laasi hinnangul võiksid Eesti reklaamituru suurimateks kasvatajateks järgmisel aastal olla ravimi- ja alkoholitööstus.

Majanduslikult keerukamaks muutunud ajad ei mõju Laasi arvates reklaamikulutuste kasvule Eesti meedias negatiivselt. «Võimalik, et reklaami maht kasvab Eestis ka järgmisel aastal kiiremini kui Lätis ja Leedus,» ütles Laas. Eelmisel aastal kasvas meediareklaami maht Eestis 1995. aastaga võrreldes ligi poole võrra.

Laas prognoosis telereklaami hinna kiiret tõusu ka järgmisel aastal. Ainuüksi 1997. aastaga on kontakti hind televisioonis kahekordistunud. Kontakti hinna langusega võib Laasi hinnangul kaasneda kohalike ettevõtjate osa vähenemine Eesti telereklaamides. Selle arvelt võiks omakorda kasvada Eesti tootja huvi välireklaami ehk outdoori ja ka trükimeedia vastu, selgitas Laas turunduskeskuse seminarist osavõtnutele.

Eesti televisioonist odavamas trükimeedias võimutsevad aga endiselt kohalikud ettevõtted. Eelmisel aastal olid siin suurimad tegijad Eesti Mobiiltelefon, Eesti Tubakas ja Radiolinja Eesti.

1997. aasta esimesel poolel tegid kirjutavas meedias ilma Hewlett Packardi printerid, Trio raadiojaamade reklaamid ja osakaalult kolmandaks langenud Eesti Mobiiltelefon.

Tooterühmadest näeb Eesti trükimeedias ülekaalukalt valitsevate tööpakkumiste järel kõige rohkem sõiduautode reklaame.

Tagasi üles