Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIA NIIDUVIIR
Tiia Niiduviir on TÜ botaanikaaia aednik.
ANNE-LIIS SÕMERMAA
Anne-Liis Sõmermaa on EPMÜ dotsent.
Toataime ostes tuleks see juba poes hoolikalt üle vaadata, ega sellel pole kahjureid. Kuid mõnikord võib ilusat taime nähes vaimustus olla nii suur, et kontrolliv pilk ununeb. Kui kojutoodud taim mõne aja pärast kehv välja näeb, tuleks otsida kahjureid.
Alljärgnevalt väike selgitus, mille järgi kahjureid ära tunda.
Lehetäi on poolläbipaistev rohekas putukas, kellele meeldivad noored lehed ja võrsed. Lehetäi kahjustuse tõend on pisut näritud või kärbunud servadega lehed ja õied.
Kilptäi on väike liikumatu kahjur taime koe pinnal (lehe kaenlas, leheroodude vahel, varrel, tüvel). Kilptäide kaitsekohastumus on vahakilbi eritamine.
Kilptäid levivad esimese kasvujärgu vastsete abiga. Vastsed on tillukesed, kerged, kahe pika sabaniidiga ja levivad õhuvooludega. Osa neist hukkub teekonnal, osa leiab toidutaime. Kilptäid kahjustavad tihti tääkliiliat (Yucca), sõnajalgu, araalialisi (sõrmlehik, luuderohi ) jne.
Villtäi, nagu nimigi ütleb, on end ümbritsenud valge vatitaolise kirmega. Putukas peitub mõnikord amarülliliste, palmiliste lehekaenlasse või kaktuse näsade vahele.
Kasvuhoonekarilane peidab end taime tipmiste lehtede alumisele küljele. Taimi liigutades tõusevad need väikesed valged vahakirmeliste tiibadega putukad lendu, hiljem laskuvad oma kohale tagasi.
Karilane muneb lehe alaküljele piklikud poolläbipaistvad munad, mis hiljem värvuvad mustaks. Munadest arenevad vastsed imevad taime mahla, mille tagajärjel lehed koltuvad ja varisevad maha. Kui karilast ei õnnestu kohe tõrjuda, siis näeme, et taime lehed hakkavad nende kahjurite eritatud mesikastest läikima ja kleepuma. Sellel pinnal hakkab arenema tahmtõbi ja taimed kattuvad tahmakorraga. Selline pilt on nii mõnelegi toataime- või ka tomati-kurgikasvatajale tuttav. Karilastele eriti vastuvõtlikud on hibisk, pelargoon, fuksia ja gerbera.
Ripslane muneb oma munad taimekoesse. Vastne ja valmik imevad taimemahla. Ripslasele viitavad väikesed hõbevalged, hiljem pruunid laigud lehe pinnal. Ripslaste kahjustustest annavad tunnistust näiteks säntpoolia (aafrika kannikese) deformeerunud õied.
Harilik kedriklest ei ole putukas, vaid ämblikulaadne. Tema kahjustus on heledad (kollakad kuni valkjad) laigud lehel. Hiljem muutub leht marmorjaks ja kuivab. Taime lehtedel on näha võrgendiniidid, millel liiguvad lestad.
Kuidas taime kahjurite käest päästa
Kõik kahjurid imevad taime mahla ja seega kurnavad teda.
Seni «Kasus» ilmunud toataimi tutvustavates kirjutistes on kahjurite vastu soovitatud mitmeid tõrjepreparaate: Mavrikut (kilptäid), Karbofossi (lehetäid) ja Pegasust (kasvuhoonekarilane, lehetäid). Lisaks nendele on soovitatud ka leebemaid vahendeid, nagu Flora putukatikud ja looduslikest püretiinidest valmistatud insektitsiidid.
Nimetatud taimekaitsevahendid on riigi taimekaitseametis katsetatud ja 1997. aastal kinnitatud taimekaitsevahendite nimekirjas, seega on lubatud neid kasutada.
Iga taimekaitsevahendi üksikasjalik kasutusjuhend on kaasas pakendiga. Taimekaitsevahendite kasutamisel ja hoidmisel tuleb täita kõiki nõudeid, mis on kehtestatud tervise- ja keskkonnakaitse eeskirjadega.
Kodus ei tohiks profülaktilist pritsimist mitte mingil juhul teha elu-, söögi- või magamistoas. Suvel on soovitatav viia kahjuritõrjet vajavad taimed varjulisse ja tuule eest kaitstud kohta õues või rõdul. Talvel pritsimist vajavad taimed võib viia näiteks vannituppa. Pritsida tuleks hommikul enne tööle, kooli, lasteaeda minekut, seejärel uks kinni. Õhtul vajab kogu majapidamine korralikku tuulutamist.
Alati tuleb jälgida juhendis ettenähtud koguseid. Ka väike üleannustamine võib tekitada näonaha kipituse või lühiajalise peavalu ning pruunid laigud taime lehtedele.
Mürgiaurude hingamisteedesse sattumise kaitseks peab mürgitaja kandma vati-marlimaski või respiraatorit. Pealisriideid kaitsku kittel.
Eespool soovitatud taimekaitsevahendeid on mitu aastat kasutatud TÜ botaanikaaias ja nende tõhusus on praktikas leidnud kinnitust.
Järgmises «Kasus» tutvustame tõlvlehikut.