Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KATRIN HOLST
Katrin Holst on Leks Elukindlustuse kindlustusdirektor.
On olnud aegu, mil kõik oli odav, aga midagi ei olnud saada. Praegu on lood vastupidi. Kõike on saada, aga enamjagu asju tunduvad kallid. Seda enam tahavad inimesed kindlad olla, et ostetud kaup oleks kvaliteetne.
Omavahel konkureerivad ka elukindlustusseltsid, pakkudes mitmesuguseid kindlustusliike. Mis peitub nimetuste taga?
Kapitalikindlustus on kindlustusliik, mis annab inimesele võimaluse mingi kindla aja jooksul raha koguda, pakkudes samal ajal ka surmariski katet. Piltlikult öeldes tähendab surmariski kate inimesele teadmist, et kui ta kasvõi kohe pärast esimest sissemakset peaks surema, saavad tema pärijad kätte lepingu sõlmimisel kokkulepitud summa.
Pensionikindlustuse eesmärgiks on tagada inimesele harjumuspärane elustandard ka pärast pensioniea saabumist.
Kindlustuslepingu sõlmimisel lepitakse kokku aeg, millal alustatakse pensionide väljamaksmist. Üldjuhul pakutakse elu lõpuni makstavaid pensione, kliendi soovil saab väljamakseaega ka limiteerida.
Variante pakutakse ka kogumisperioodi puhul. Ühelt poolt on võimalik sõlmida leping, mille kohaselt kindlustatu kogumisperioodil aset leidnud surma korral väljamakseid ei tehta, teisalt aga leping, mis garanteerib kogu kindlustussumma väljamaksmise.
Riskikindlustus on kindlustusliik, mis katab surmariski fikseeritud ajavahemikus. Riskikindlustus sobib eelkõige inimestele, kelle vajadus kindlustuskaitse järele on suur, kuid kellel pole võimalik osta kallimaid kogumistüüpi kindlustusliike (nt noored pered).
Riskikindlustust ostavad firmad ka oma võtmeisikutele, kuna võtmeisiku surma või invaliidistumise korral on firmal vaja teha lisakulutusi uue sobiva töötaja leidmiseks ja koolitamiseks.
Laenukindlustus on riskikindlustuse alaliik, mis on spetsiaalselt tehtud pangalaenu taotlevatele inimestele.
Laenu võtmise eesmärk on enda ja oma lähedaste majandusliku olukorra parandamine. Kõige rohkem laene võetakse eluaseme soetamiseks, kusjuures soetatav eluase on ühtlasi ka pangalaenu tagatis.
Kui laenuvõtja laenuperioodil sureb, ei suuda perekond üldjuhul laenu tagasi maksta ning tagatiseks olev vara läheb pangale. Kui aga inimesel on sõlmitud laenukindlustusleping, maksab laenu pangale tagasi kindlustusselts.
Eluaegne riskikindlustus on mõeldud inimestele, kes ei taha oma lähedastele ka pärast oma surma mingisuguseid kulutusi põhjustada. Kindlustusleping kestab kogu inimese elu ning kindlustussumma makstakse pärijatele välja kindlustatu surma korral.
Lastekindlustus on hea võimalus lastele iseseisva elu alustamiseks raha koguda. Kui kindlustusmaksete tasumine katkeb seoses lepingu sõlminud täiskasvanu surmaga, makstakse lapsele kindlustuslepingu lõppemisel siiski kogu kindlustussumma välja.
Hariduskindlustus on lastekindlustuse alaliik, mis on mõeldud lapse kõrgharidusega seonduvate kulude katmiseks.
Riigi finantseeritav kõrgharidus on järk-järgult teed andmas kõrgharidusele, mis tuleb hariduse omandajal ise kinni maksta.
Hariduskindlustus võimaldab alustada raha kogumist juba lapse sünnist alates ning annab ühtlasi lapsevanemale teadmise, et ka tema surma korral garanteeritakse lapsele kokkulepitud haridusraha.
Investeerimiskindlustus on kindlustusliik, mis lisaks elukindlustuskaitsele annab inimesele võimaluse ise otsustada, kuhu peab kindlustusselts tema raha paigutama.
Investeerimiskindlustus ei ole nii konservatiivne nagu teised kindlustusliigid ja nõuab inimeselt rohkem mänguhasarti ning otsustamisjulgust, kuna investeerimisega kaasnevad riskid kannab inimene ise. Investeerimiskindlustuse paindlikkust iseloomustab ka asjaolu, et sõlmimisel ei panda paika täpset maksegraafikut: see võimaldab inimesel oma kulutusi paremini planeerida.
Põrsast ei osteta kotis
Millele tuleks enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlasti tähelepanu pöörata?
1. Kes on seltsi omanikud?
Enne kindlustuslepingu sõlmimist ei teeks paha uurida, kes on seltsi omanikud. Kas omanikeringi kuuluvad ka mõned tuntud (välis)firmad või on omanikeks ainult eraisikud.
2. Kas seltsil on edasikindlustus?
Eesti seaduste järgi ei tohi kindlustusselts võtta enda kanda suuremaid riske kui 10% omakapitalist, seega on edasikindlustus paljudel juhtudel lausa kohustuslik. Lisaks annab teadmine, et kindlustusseltsil on leping mõne soliidse edasikindlustusfirmaga, inimesele kindlustunde, et ka suurte katastroofide puhul suudab selts oma lepingujärgseid kohustusi täita.
3. Välistused.
Kuigi kõigile elukindlustuslepingutele on omane, et väljamakse tehakse kindlustatu surma korral, on siiski kõikides lepingutes olemas ka mõni klausel, mis välistab kindlustussumma väljamaksmise. Ühe näitena võib tuua kindlustatu surma alkoholi tarbimise tagajärjel.
4. Kas kindlustusselts võib kindlustuslepingu tingimusi lepingu kehtimise ajal muuta?
Kindlustustingimuste muutmise võimalikkusele viitav punkt peaks manitsema ettevaatusele, sest kuigi mõned muutused võivad olla kindlustusvõtjale soodsad, ei pruugi teised seda olla.
5. Kas ja kuidas osaleb kindlustusleping kasumi jaotamisel?
Üldjuhul osalevad kasumi jaotamisel pikaajalised kogumistüüpi kindlustuslepingud. Jaotatava kasumi all mõistavad kindlustusseltsid eelkõige otsesest kindlustustegevusest, st reservide paigutamisest, kulude kokkuhoiust ja realiseerumata riskidest tulenevat kasumit. Aktsiakapitali investeerimisest saadud kasumit tavaliselt kindlustusvõtjatele ei jaotata.
6. Kas kindlustusleping on seotud mõne välisvaluutaga?
Inimesed, kes kardavad Eesti krooni devalveerimist, peaksid hilisemate arusaamatuste vältimiseks sõlmima välisvaluutaga seotud kindlustuslepingu. Kuid et investeeringu tulusus on suurel määral seotud investeeringute riskantsusega, peab valuutalepingu omanik arvestama väiksema lisakasumiga.
7. Kas ja kuidas saab kindlustuslepingut katkestada?
Üldjuhul sõlmitakse kindlustusleping pikaks ajaks ning eeldatakse, et inimene on oma otsuse hoolikalt läbi kaalunud. Kui nüüd inimene kolme kuu pärast tagasi tuleb ja teatab, et tegelikult ta seda lepingut siiski ei soovi, võib selguda kurb tõsiasi, et kindlustuslepingut ei saa katkestada või on see äärmiselt ebasoodne.
Tegu ei ole siiski kindlustusseltside pahatahtlikkusega, vaid objektiivsete asjaoludega. Ei tohi unustada, et kohe lepingu sõlmimise hetkest hakkab kindlustusselts täitma kohustusi, st on valmis kogu kindlustussumma suvalisel ajal, mil kindlustatu peaks surema, välja maksma.
Samuti kaasnevad lepingu sõlmimisega teatavad kulutused. Ka kindlustusleping on kaup. Me kõik saame aru, et kolm kuud kantud saapaid ei võta ükski pood müügihinnaga tagasi.
Kõik kirjutatu ei tähenda muidugi, et kindlustuslepingu sõlmimine oleks mingi pöörane julgustükk, millega vaid vähesed saavad hakkama.