Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KRISTEL RÕSS
Väärkoheldud laste probleeme käsitlevatel kursustel Ungaris tegi New Yorgi Vaimse Tervise Liit (Mental Health Allience) ettepaneku kujundada Tartu laste tugikeskus rahvusvaheliseks treeningukeskuseks.
Kolme aasta eest loodud Tartu laste tugikeskus on 17 Ida-Euroopa riigi hulgas ainuke, kus väärkoheldud lapsi abistab multidistsiplinaarne meeskond: psühholoogid, sotsiaaltöötajad ning pediaater teevad koostööd noorsoopolitseinike ja õpetajatega.
Avatud Eesti Fondi toetusel oli võimalik osaleda rahvusvahelistel koolituskursustel Budapestis Tartu laste tugikeskuse juhatajal Ruth Soonetsil ning psühholoogidel Ivika Põldsepal ja Malle Roomeldil.
«Vaimse tervise liidu psühhiaatrite Pamela Sicheri ja Owen Lewise sõnastatud ettepanek oli tunnustus meie meeskonnale. Treeningukeskuse loomine annaks võimaluse aidata rohkem peresid, laiendada õppetööd ja treeninguid lastega tegelevatele spetsialistidele ning õpetada kooliõpilasi vägivalda vältima. Võiksime alustada näiteks suhtlemisõpetust noorpaaridele,» rääkis tugikeskuse juhataja Ruth Soonets, kelle sõnul on vaja Eestis luua lapsi abistav võrgustik eri elualade esindajatest.
Tugikeskus teeb koostööd projekti «Hea algus» raames koolitatud kodukülastajatega, kes käivad aitamas lastega peresid.
Keskusest on saanud nõu ka õpetajad ja kasvatajad, kes oma igapäevatöös lastega kokku puutuvad. «Väärkoheldud last peab oskama ära tunda ja temaga suhelda, 1-2 raskest perest pärit õpilast võib võtta õpetajalt kogu energia. Pedagoog peab teadma, kust leida abi,» ütles Ivika Põldsepp.
«Meil pole kindlaid reegleid, kuidas käituda, kui märkad lapsel vägivallajälgi. Näiteks Skandinaaviamaades peab kohe politseisse teatama,» ütles Malle Roomeldi. Kõige kurvem on, kui laps jääb õpetaja, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vahele pendeldama ega leia konkreetset abi.
«Mõni pere on ajutises kriisis ning vajab natuke toetust. Paljud kasupered on meilt nõu küsinud,» rääkis Ivika Põldsepp.
Kolme aasta jooksul on saanud keskusest abi üle 600 lapse. Peale laste on abi otsinud ka nende vanemad, õpetajad või näiteks naabrid. Kõige sagedasemad pöördumise põhjused on olnud peresisene vägivald ja kooliprobleemid, harvemini seksuaalvägivald või lapse suitsiidikatse.
Tugikeskuse spetsialistid peavad teist aastat lastekaitseteemalisi loenguid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna tudengitele.