Jaak Uudmäe auhinnavõistlus, KERGEJÕUSTIK
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAAN JÜRGENSTEIN
Eeloleval laupäeval peetakse Tartu Ülikooli kergejõustikumaneezhis järjekordne olümpiavõitja Jaak Uudmäe auhinnavõistlus kolmikhüppes.
Kell 10 alustavad 11-aastased ja kell 15 lõpetab võistluspäeva viimane vahetus, 15-aastased ning vanemad. Jaak Uudmäe auhinnavõistluste eesmärgiks on kolmikhüppe populariseerimine noorte hulgas, samuti aidata kaasa ala arengule ja viia edasi kolmikhüppe traditsioone.
Eestlastel on kolmikhüppes kuulsusrikkad traditsioonid. 1916. aastal püstitas Harald Tammer 8.42ga Venemaa rekordi paigalt kolmikhüppes, järgmisel aastal ületas selle 8.81 hüpanud Eduard Hiiop. Hooga kolmikhüppes püstitas 1916. aastal Venemaa rekordi (13.17) Aleksander Klumberg-Kolmpere ja tuli samal aastal 13.14ga ka impeeriumi meistriks. 1917. aastal hüppas ta uueks rekordiks 13.44 ning see läks ajalukku kui Tsaari-Venemaa viimane kolmikhüpperekord.
Ka N Liidu esimese kolmikhüpperekordi püstitaja oli eestlane - 1923. aastal sai Helmut Saretok Moskvas kirja 12.43. 1940. aastal võttis rekordi üle 14.96 hüpanud tartlane Raivo Armi, kes tuli ka kahel korral ka N Liidu meistriks (1943 ja 1946). Edukat seeriat jätkas Hugo Rausberg, kellele kuulus 14.47ga meistrikuld 1948. aastal.
Suurimat edu on Eesti kolmikhüppajatest saavutanud aga Jaak Uudmäe. Tema saavutuste krooniks jääb 1980. aasta olümpiavõit 17.35ga. Järgmisel aastal oli Uudmäe esimene Euroopa karikavõistlustel. Euroopa sisemeistrivõistlustel on ta kolm korda saanud medali (1977, 1979, 1980), lisaks kolm esikohta N Liidu sisemeistrivõistlustelt.
Kes tahab saada heaks kolmikhüppajaks, peab alustama varakult. Treenida tuleb aastaid, olema peab tahtejõudu, kannatust ja eneseusku. Vaid siis tulevad ka tulemused.