Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VELLO LÄÄN
Tartlastel on vähemalt ühe ala harrastamiseks paremad tingimused kui mujal Eestimaal. Jutt on keeglist. Saksa tüüpi ehk üheksa kurikaga mängusaal Manhattanis on parim Baltimail, Ihaste hotellis on veel kahe rajaga saal. Bowlingut ehk 10 kurikaga keeglit saab tipptasemel mängida Vaksali tänavas (sama katuse all on ööklubi XS).
Nädalavahetusel peeti Manhattanis järjekordne turniir sportlikus keeglis Raadio Tartu ning Tuborgi auhindadele. Osalesid nii ülikooli kui Tartu linna keegliklubi. Oli tudengeid ja ärimehi, insenere ja sekretäre, kooliõpetajaid ja ajakirjanikke. Keeglimäng on demokraatlik - vanus ega amet pole tähtsad.
Jätame seekord protokolli lõppu. Hoopis olulisem oli Eesti Keegliliidu presidendilt Guido Piksarilt teada saada, mida see keskajast võrsunud mäng õieti kujutab: on ta ikka sport või pelgalt meelelahutus?
«Keeglis peetakse nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlusi, nii et sportlikus küljes pole kahtlust. Kui 1992. aastal alustati Eestis taas veeremängu harrastamist, astuti kohe ülemaailmsesse keegliliitu FIQ. Osaleme regulaarselt Polaarkarikal (Rootsi) ja Poznani (Poola) karikavõistlustel.
Samal ajal on tegemist ka sisuka vaba aja veetmisega. Osaleda võivad pensionär ja koolilaps, puudust pole hasardist ega huumorist. Meestel on ühes sarjas tavaliselt 200 viset, milleks kulub poolteist tundi, naistel 100 viset. Igal juhul võtab naha märjaks!»
Keeglist on kroonikates esimesed teated juba aastast 1157, bowling on mõistagi noorem (ameeriklased loevad alguseks kas aastat 1805 või 1820). Euroopast tulnud asukad lisasid ühe kurika ja puurisid pallile (kuulile) sõrmede jaoks augud, nii sai kergemini pihta. Kui Euroopa keeglit mängitakse pisut üle kolmekilose palliga, siis Ameerikas on see suurem ja raskem, mis jällegi hõlbustab pihtasaamist. Mõni ime siis, et USAs on ainuüksi registreeritud mängijaid 7,5 miljonit, rääkimata pühapäevaveeretajatest.
Kuidas on Eestis kümne kurikaga keegli kui spordiga?
Guido Piksar: «Bowlingus pole üle-eestilisi turniire veel peetud. Robert Mirzojevil on mängusaalid nii Tartus kui Tallinnas, ta on tundnud huvi tippvõistluse vastu, aga seni on sportlik külg jäänud tagaplaanile. Käisin just Egiptuses bowlingu MK-võistlustel, et korralduskogemusi omandada. Muide, esikohad kuulusid asiaatidele, kelle tehnika oli täiesti uudne. Aga üldiselt jäi mulje, et tegemist on eelkõige jõukate inimeste spordiga. Kas ikka peab võistlusareenilgi õlut jooma või suitsu tõmbama?
Eesti Keegliliidu põhikiri näeb ette tegelemist mõlemat tüüpi veeremänguga ja seetõttu oleme valmis võistluste pidamisel abistama. Tean, et noored ärimehed kavatsevad Eestis bowlinguradasid juurde ehitada. Neile soovitan paigaldada nöörideta masinavärk, see soodustaks just sportlikku 10 kurikaga veeremängu.
Paraku lisandub Eestis keegliradasid vähe, vaid Tartu on erand. Tallinnas on linnahallis vaid üks 9 kurikaga mängu saal, seegi amortiseerunud. Tuleb vältida Soome halba eeskuju, kus pole enam ühtki sellise keegli halli.»
Palangas nägin kummalist rada, mis oli tavalisest lühem ja pallidki väiksemad.
«Tööstus toodab radasid igasugustele hoonetele, väga erinevas mõõdus, peaasi, et leidub ostja. Aga need on ikkagi meelelahutuseks, spordi jaoks peavad olema ühesugused reeglid ning inventar. Igal juhul peaksid nii 9 kui 10 kurikaga keegel Eestis kokku hoidma. Kogu maailmas ühendab neid samuti üks organisatsioon FIQ.»
Millised võiksid olla veeremängu väljavaated Eestis?
«Lääne-Euroopas on võetud mõõdupuuks, et iga 3000 inimese kohta oleks üks keeglirada. Neis riikides, kus keegel või bowling on eriti soositud, näiteks Jaapanis, Filipiinidel või põhjamaades, tuleb üks rada isegi 1000 inimese kohta.
Eestis ei maksa sellest unistada, aga oleksime rahul, kui aastal 2000 oleks oma keeglisaal igas vähemalt 10 000 elanikuga linnas.»
Lõpetuseks võitjatest Raadio Tartu ja Tuborg auhinnaturniiril. Naised (50 viset): 1. Anu Pluum 180, 2. Evely Otsa 174,3, Inge Lään 160. Noortest pälvis tunnustuse 13-aastane Katrin Kutti. Mehed (100): 1. Raul Rebane 397, 2. Viktor Konoshin 393, 3. Toomas Leedu 383. Seenioridest sai eriauhinna Vello Lään.
Järgmise keegliüritusena peetakse Manhattanis Tartu lahtised meistrivõistlused, mis on ühtlasi Eesti meistrisarja üheks etapiks. Märtsis saame aga näha Euroopa paremaid - peetakse Läänemere karikavõistlused. Eesti koondis võtab asja tõsiselt, Tallinna lahtistel meistrivõistlustel viskasid 19 meest 200 viskega üle 800 kurika, mis näitab kandepinna tõusu. Võitja tulemus 888 kurikat on heast rahvusvahelisest klassist.