Laste alatoitlus on epideemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KAIDO FLOREN
Igal aastal sureb nälja tõttu maailmas kuus kuni seitse miljonit last. Alatoitlus on suurim surmapõhjustaja pärast muhukatku, teatas ÜRO lastekaitsefond UNICEF.
Lõuna-Aasias kannatab alatoitluse käes pool lastest, Mustas Aafrikas on selliseid lapsi üks kolmandik. Sellest kirjutab fondi selleaastane maailma laste olukorda kajastav raport.
Raport maalib südantlõhestava pildi nälgivatest või vitamiinide ja mineraalide puudusel kängu jäävatest lastest,
«Nälg on palju tapvam kui mõni nakkushaigus,» hoiatas UNICEFi tegevdirektor Carol Bellamy Associated Pressi teatel raporti esitlusel Pariisis.
Alatoitlus mitte ainult ei tapa, vaid muudab ka vigaseks. «Lapsed, kes näljasurmast napilt pääsevad, jäävad kängu, neil tekib arengupeetus ning nad on palju vastuvõtlikumad muudele haigustele, kõneles Bellamy. «Need vead ei kasva välja, vaid jäävad lapsepõlves nälginuid saatma terve elu!»
Bellamy kutsus rikkaid riike üles toetama arengumaade lastele A-vitamiini, raua, joodi ja teiste kasvuks vajalike mineraalainete saatmist. Ta demonstreeris, kui väikese koguse vitamiinidega on võimalik lapse arengut mõjutada.
UNICEFi hinnangul aitaks paljusid lapsi juba ainuüksi senisest laialdasem soolale joodi lisamine.
Alatoitlus ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEFi hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem laste alatoitlus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last piisavalt süüa.
«Eriti halb on olukord kuu lõpus, kui palgapäev pole veel tulnud, aga kõik arved peab juba ära maksma,» seletas Bellamy.
Ka Ida-Euroopas on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka.
Kurvad faktid
Rauapuudusel tekkiv kehvveresus vähendab lapse IQd kuni üheksa punkti võrra. Samuti põhjustab see 20 protsenti sünnijärgsetest surmadest.
Joodipuudus raseduse ajal viib vaimse alaarenguni. Nii näiteks vähenes UNICEFi hinnangul 1996. aastal Gruusias sündinud 50 000 lapse IQ kokku 500 000 punkti võrra.
Vitamiini A puudus mõjutab maailmas 100 miljonit last ning põhjustab nägemiskahjustusi ja immuunsuspuudulikkust, mistõttu lapsed surevad teistesse haigustesse.
Nälja tõttu lühikeseks jäänud inimestel on elus mitmesuguseid riske. Näiteks Guatemaalas suri sünnitusel palju rohkem lühikesi kui pikki naisi.
Laste toitmisel võib mitmel pool kohata ebavõrdsust. Kõigepealt söövad mehed ja poisid ning nii võibki just naistel ja tüdrukutel süüa nappida. Samas kandub naiste alatoitluse mõju rinnapiimaga edasi ka lastele.