Langi ettepanekud valimisseadusi muuta jäid komisjoni heakskiiduta

Veiko Pesur
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna valimistelk
Keskerakonna valimistelk Foto: Toomas Huik

Kuigi justiitsministri hinnangul tuleks enne tuleva aasta valimisi valimisseadusi muuta, arvab riigikogu põhiseaduskomisjon, et praegu ei ole muudatuste tegemiseks õige aeg.


Justiitsminister Rein Lang saatis märtsis riigikogu põhiseaduskomisjonile kirja, milles palus komisjonil kujundada seisukoht, kas ja milliseid muudatusi on võimalik menetleda veel käesoleval aastal ning kas põhiseaduskomisjon oleks valmis eelnõu algatama.

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks muu hulgas seadustes muuta poliitilise välireklaami keeldu ning keelata valimistelgid, kus agitatsiooni kõrval on antud ka võimalus internetis hääletada. «Olenemata küsimusest, kas tegemist on õiguslikus mõttes korrektse tegevusega, olen seisukohal, et tegemist on igatahes e-hääletamise ja valimiste mainet üldiselt kahjustava toiminguga. Seisukohta kinnitab valimistelkide negatiivne kajastus meedias ja ühiskonnas. Sel põhjusel pooldab justiitsministeerium agitatsiooni ja hääletamise lahususe põhimõtte selget sätestamist seaduses,» kirjutas Lang.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde märkis, et ministri kiri oli mõeldud aruteluks, kas seaduste muutmist algatada või mitte.

Linde möönis, et valimisseadust võiks muuta, kuid teisalt on riigikogu valimised juba järgmise aasta märtsis. «Alla aasta on aega jäänud ja kas on mõistlik tingimusi ja reegleid-põhimõtteid muuta? Põhiseaduskomisjoni enamus leidis esmaspäeval, et komisjon ei peaks praegu omaalgatuslikult hakkama seadust muutma,» selgitas Linde.

Ta lisas, et kui minister pakkus, et valimise perioodil avaliku tänavareklaami keelu võiks tühistada, siis praegu on see küsimus riigikohtus. «Ja kui kohus leiab, et see on tõesti põhiseaduse vastane, siis teeb riigikohus riigikogule nii või teisiti ettepaneku see nõue tühistada. Siis me oleme ikkagi sunnitud seadusemuudatuse algatama.»

Kui minister või ministeerium leiab, et siiski tuleb valimiste tõttu seadustes midagi muuta, siis võivad nad Linde sõnul eelnõu soovi korral algatada ka läbi valitsuse.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus ütles, et ministeerium ei ole põhiseaduskomisjonilt ettepanekute kohta veel tagasisidet saanud. «Kujundame seisukoha oma edasise tegevuse kohta peale seda kui oleme põhiseaduskomisjoni selgitustega tutvunud,» lubas ta.

Seoses sellega, et möödunud aastal toimunud valimistel esines mitmeid probleeme, kutsus justiitsministeerium aasta lõpus kokku töörühma selleks, et kitsaskohti analüüsida ning selgitada välja seaduste muutmise vajadus. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikogu erakondade esindajad, valimiskomisjon esindaja, samuti kaasati arutlusse Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ja siseministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles