Tudengid ihkavad kõrgkoolide sõprust, mitte ühe eelistamist

FOTO: SCANPIX

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimehe Maris Mälzeri sõnul muudab Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks tegijaks pigem lisaraha ja kõrgkoolide koostöö, mitte ühe rahvusülikooli eelisarendamine.

Maris Mälzer

FOTO: Peeter Langovits


«Eesti tulevik ei ole mitte ühe ülikooli eelisarendamises, vaid taipamises, et haridus on just see investeering, mis tasub tulevikus ennast mitmekordselt ära. Kõrgharidusse investeerimine ei ole kallis, kallis on sellesse mitte investeerida,» rääkis Mälzer Postimees.ee'le.

Tema sõnul ei lahenda alarahastusega seotud probleeme Tartu Ülikooli rahvusülikooliks muutmine.

Kõrgharidusele tuleb Mälzeri hinnangul jagada rohkem raha ja tähelepanu. «Me ei saa kõrgkoole näha Eesti tasandil konkurentide, vaid ainult partneritena,» märkis ta.

«Just selles peitubki meie võimekus liikuda teadmistepõhise ühiskonna poole ja vastata majanduse vajadustele, kus järgmiste kümnendite jooksul järjest suureneb vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu järgi.»

Tema sõnul on väga lühinägelik ka langetada kõrghariduspoliitilisi otsuseid vaid selle nimel, et Eestis oleks mõni ülikool rahvusvahelistes pingeridades kõrgemal kohal.

«Me ei saa ära unustada, et Eesti oma väiksuse ja keelega on siiski unikaalses ning võrreldamatus olukorras. Me ei ole ega saagi kunagi võrreldavaks, kuna me ei ole võrreldavad.»

EÜL on seisnud tema sõnul alati kõrgkoolide võrdse kohtlemise eest ja teeb seda jätkuvalt.

«Põhimõtteliselt on iga seadusega loodud ehk avalik-õiguslik ülikool vääriline kandma rahvusülikooli tiitlit, sest parlament on teda pidanud vajalikuks ja seadusega asutanud.»

Tartu Ülikooliga sarnases rollis on tema hinnangul ka Eesti Kunstiakadeemia kui ainus kunstiülikool, Tallinna Tehnikaülikool kui ainus tehnoloogiaülikool või Maaülikool kui ainus põllumajanduse valdkonnaga tegelev ülikool Eestis.

«Kindlasti ei vaja Tartu Ülikool eritiitleid või seadusesse raiutud sõnu, et mõista tema olulisust nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus Eesti ühiskonnas. Eestit ja tema lugu ilma Tartu Ülikooliga ette kujutada on sama, mis rääkida ilma sabata kassist.»

Muutmisel olevasse Tartu Ülikooli seadusesse tahetakse esmakordselt sisse kirjutada kinnitus, et just Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool. See peaks tähendama Tartu Ülikoolile nii lisaraha kui lisaõigusi.

Postimees.ee küsib täna haridusekspertidelt, mida nad arvavad Tartu Ülikoolile rahvusülikooli eristaatuse andmisest.

Tagasi üles