Komeedid viisid Hugo Raudsaare une

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

JUHANI PÜTTSEPP

Tartu tähetorni kõrval on väike paviljon, kus asub sajandivanune Petzwali astrograaf taevakehade pildistamiseks. 1950-1986 töötas seal selgetel Kuuta öödel astronoom ja populariseerija Hugo Raudsaar.

Küsimus: Kus on Raudsaar? Vastus: Raudsaar ei puudu, ta on Petzwali paviljonis. Sellised kahekõned Tartu tähetorni töötajate ja õhtuste helistajate vahel leidsid aset aastakümneid. Praegu on vana astronoom öötööst eemale jäänud, viimased pildid tegi ta 1986. aastal Halley komeedist. Hugo Raudsaar, mis Petzwali tornist nüüd saab? Mõned noored on seal nokitsenud, kuid segavad suureks kasvanud puud ja Tartu valgus. Torni tuleb edaspidi kasutada populariseerimiseks, teadmiste edasiandmiseks.

Tõutsimäe tähekool

Hugo Raudsaar on pärit Võrumaalt Pindi lähedalt Listaku külast. 1963. aastal rajas ta lapsepõlvekoju Tõutsimäe külatähetorni, kolhoos andis Raudsaarele selleks kakskümmend ruutmeetrit maad. Vana ajaleht pajatab, kuidas astronoomi isa küün palkideks lahti võeti ja Tõutsimäe otsas uuesti auditooriumihooneks kokku pandi: «Talgutest, mis toimusid augustis 1962, võttis osa 5 kolhoosinoort ja 3 eakamat kolhoosnikku.»

Hugo Raudsaar: «Riias toimus üleliiduline astronoomide konverents. Seal öeldi: igas linnas olgu planetaarium, igas külas pikksilm. Mina võtsin seda üleskutset tõsiselt. Võrumaal on hea taevast vaadata, linnavalgus ei sega. Kui ma rajasin mäe otsa külatähetorni vundamenti, ütles ema: raske ülesande oled võtnud, poeg, aga ma soovin sulle edu. Sellest oli mulle innustuseks küll. Populariseerimine on mu hinge sisse programmeeritud.

Ema näitas mulle kunagi ära Suure Vankri. Vankri tagumiste rataste järgi saab kätte Põhjanaela, viis tagumiste rataste vahet. Põhjanael on Väikese Vankri aisa ots. Ja Väike Vanker ise on kaares Suure Vankri poole.» Samu algtõdesid on täheonu Hugo õpetanud tuhandetele.

Tööd andsid Phaetoni tükid

Algkoolis käis tulevane komeediuurija Leevil, Võru Gümnaasiumi lõpetas 1942, õpetajakutse sai Tartu Õpetajate Seminarist. Sõjaväest vabastas südameklapi rike. Hugo Raudsaar: «Küla peal paljud vigased ütlesid: õpi arstiks. Arstiõpe nõuab head mälu, mina olen hoopis tugev loogikas. Mulle meeldib võrrandite lahendamine.» Astronoomiasse sattus Raudsaar ülikoolis matemaatikat õppides professor Taavet Rootsmäe soovitusel: «Rootsmäe tegi asjad väga hästi selgeks, teine selline õpetaja oli Anatoli Mitt. Rootsmäe pidi väga palju tahvlile ringe joonistama. See käis tal siuhti ja ring tuli täiesti ümmargune. Kui tuli vahetund, läksime tahvli juurde ja uurisime, kus joon kokku läheb, ei leidnudki.»

Hugo Raudsaare lemmikobjektideks kujunesid komeedid. Komeetidest ja asteroididest on ta teinud tuhatkond ülesvõtet. Komeete taevas alati pole. Raudsaar: «Kui riigileival oled, pead aga kogu aeg töötama. Pildistasin siis ka asteroide, neid on igal ajal.» Ümber Päikese liigub üheksa suurt planeeti. Marsi ja Jupiteri vahel liigub üle kahe tuhande tillukese taevakeha, asteroidi. Arvatakse: need on kunagise planeedi Phaetoni jäänused. Tuntuim ja suurim neist on kilomeetrise läbimõõduga Ceres.

Paarkümmend aastat tagasi ütles Hugo Raudsaar Edasile: «Elu pole muud kui enda püsiv sundimine, siis ei jää ka töörõõm tulemata, mis ongi elus kõige tähtsam. Nüüd ütleb ta, et töörõõm on küllaltki tähtis, kuid tähtis on ka muu, näiteks perekonnaelu: «Mina oma perekonnaelu üle ei kurda, mulle on paljugi lubatud.» Kui viimane vaatlus toimus öösel kella kahe-kolme ajal, jäi Hugo sageli torni magama.

Kas Petzwali torni ka köeti? Ei köetud ja ei tohigi kütta, paviljonis peab olema sama temperatuur mis väljas, muidu tekivad õhuvoolud ja ülesvõte ei tule hea. Kas unetuse ja külma peletamiseks kohvi joote? Vähe. Kuid energiat on vaja. Mina olen lähtunud kadunud professor Riivese soovitusest: suhkrutükk tasku.

Tõraverre jäi minemata

Tartu linnavalgustus ja tolm segasid astronoome, kuuekümnendate alguses otsustati rajada uus observatoorium. Hugo Raudsaar osales uue asupaiga otsimisel: «Liiva kõrtsi läheduses on kõrged Prangli mäed, Lukel on isegi kõrgem mägi kui Tõraveres. Akadeemik Kipper ütles aga: me ei saa minna pärapõrgu, meil peab olema ka liiklus. Ja observatoorium tuli Tõraverre. Tartusse jäi maha ainult üks mohikaanlane, see olin mina. Võtsin vastu ekskursioone Tartu tähetornis.» Ta näitas rahvale Kuu kraatreid ja Saturni rõngast.

Olen inimestele ikka mõned tähtkujud selgeks teinud. Kord rääkisin õpilastele Orionist, vanade eestlaste Koodist ja Rehast. Küsin, mis asi on koot. Öeldakse ühte ja teist, ka päris mõistlikku. Seletan, et koot on see, millega vanasti peksti vilja. Üks õpilane tõstab käe: «Täheonu, kas siis koot ongi kombaini kauge eelkäija.» Õige tähelepanek.

Vega on Tartu täht

Mida soovitaksite noortele, kes tahavad astronoomiat õppida? Tulla astronoomiaringi Tartu tähetornis. Miks on astronoomia peamiselt vanade meeste ja noorte poiste pärusmaa? Võimalik, et teistel pole huvi matemaatika vastu. Astronoomia võib alguses tunduda unelmate teadusena, kuid süvenedes muutub ta õige varsti matemaatikaks ja füüsikaks.

Mida arvate maavälise elu võimalusest? Sellest küsimusest ei pääse ma kunagi. Mina pean siin autoriteediks oma õpetajat akadeemik Harald Kerest. Ma ei saa ütelda, et rohelised mehikesed jama oleks, ma ütlen, asi vajab uurimist. Olen mõelnud, kas tõesti oleme ainukesed siin tohutus lõpmatus Universumis. Ja olen hakanud uskuma, et kuskil mujal on ka elu. Võibolla on elu näiteks Tartu täheks kutsutud Vegal.

Hugo Raudsaare ammusest ajalehekirjutusest: «Suve esimesed Tõutsimäe külatähetorni külastajad olid Eesti Televisioon ja rühm Kirovi kolhoosi töölisi-traktoriste, autojuhid ja seemnekasvatusagronoom Uno Täht. Muu hulgas räägiti neile nn Tartu tähest. Nii on hakatud nimetama Lüüra tähtkuju kõige heledamat tähte Veegat. Põhjuseks on asjaolu, et selle tähe kauguse määras esimesena kuulus Tartu astronoom, tähetorni asutaja W. Struve. Veega kauguseks osutus 26 valgusaastat.»

Raudsaar: «Kui kaugel on meie sõber Põhjanael?» Kolmsada valgusaastat? Korrutage kahega ja lisage veel pisut: seitsesada.

Lõpmatuse seletuseks

Olete näinud mõnda tundmatut objekti lendamas? Jaa... noo, minu käest on isegi jumala nägemise kohta küsitud. Olete näinud? Kirikuisad ütlevad, et seda ei saagi näha, see on nii täiuslik. Kas tähevaatlus muudab inimesi? Ma olen rahunenud lõpmatuse küsimuses. Lõpmatus ei valmista mulle muret. Inimene ei hakka hoolimata arengust kunagi kõike haarama.

Kui putukale tundub teekond gloobusel lõpmatu, siis meile mitte. Meie näeme, et gloobus pole suur. Meile tundub lõpmatu Universum... Kas te olete näinud lõunapoolkera tähti? Ei. Kirjandusmuuseumi tehtud videofilmis «Hugo» räägite, et sünnite järgmises elus lõunapoolkeral. Ma usun hingede rändamisse ja seepärast pole kellelgi vaja nutta, kui ma ära lähen.

Raudsaar loeb Tähetorni Kalendrit (1991, lk 54, kirjutab Undo Uus): «Uude ellu ei saa indiviid varasemast kaasa võtta aju neuronstruktuuris salvestatud konkreetseid deklaratiivseid teadmisi, küll aga üldise sisetunde, iseloomu, taiplikkuse, intuitsiooni, sealhulgas aprioorsed teadmised, mis on uues elus aluseks indiviidi arusaamis- ja õppimisvõimele.»

Hugo Raudsaar: «Näete, lugege, siit algab: uude ellu... Usute? Usute! Siis võtke see kirjatükk endale. Kuigi päriselt Undo usku ma ei ole, ma olen india karma usku, et enne siit lahkumist tuleb veel üks aruanne ja siis otsustatakse, keda üldse lasta inimesena või... hoopis näiteks koerana järgmisse ellu. Seepärast ma ise enam ei löö igaks juhuks koeri, ja ütlen seda teistele ka, et ärge lööge. Et mitte terve järgmise elu koerana pingutada, et kolmandas elus jälle inimeseks saada.

Kui Taevaisa peaks minu käest küsima, kus ma tahan järgmises elus sündida, siis jah, Austraalias. Siis ärge pange pahaks, kui ma teid järgmises elus ära ei tunne, sest teie ei tunne ju mind ka. Aga kui ma tulen Austraaliast siia väikesesse linna, Toomemäele, Tartu tähetorni ekskursioonile, siis ma ütlen Struve samba juures: ma olen siin varem olnud.

Raudsaare memorandum

Te kirjutate siin, et tähetorn on minu teine kodu. Jah, see on nii. Te mainite Tiiu Silda, Ela Martist ja Helle Jaanistet. Ma tänan neid. Te kirjutate, et Eesti vajab korralikku astronoomiaõpikut. Jah, sellist, kus seletataks ära aastaaegade tekkimine.Viisakalt süüdistan ma ennast, et kirjutada ei jõudnud. (Hugo Raudsaar on välja andnud raamatud «Vaadelgem planeete» (1969) ja «Pilk tähistaevale» (1975)).

Uue õpiku võiksid teha Erik Tago, Mihkel Jõeveer, Peeter Traat, Undo Uus, Enn Saar. Kiidan Einasto Jaani, tema on ühe astronoomia õpiku juba kirjutanud ja kahte nahka ühelt mehelt ei koorita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles