Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MEELIS SÜLD
Tüüpiliste paneelmajade korterite ümberprojekteerimine muudab kodu avaramaks ja omanäolisemaks ning võimaldab pinda otstarbekamalt kasutada.
Eesti Projekti peainseneri Toomas Aakre sõnul saab kõigis tüüpmajades kortereid ringi ehitada ja ka kandvaid seinu ära võtta. Pole vahet, kas korter asub esimesel või üheksandal korrusel. Tallinnas on tehtud kõrvuti asetsevatest korteritest ühtseid suuremaid kortereid. Elutubade vahelt on eemaldatud peaaegu kogu kandev vahesein ja selle asemele pandud portaalraam.
Tüüpiline on köögi ja elutoa ühendamine suurema avaga, mida saab sulgeda lükanduksega. Nii muutub korter visuaalselt suuremaks, köögist ja elutoast moodustub ühtne söögituba.
WC ja vannitoa boksi väljalõhkumisel tekib avar ruum. Suurema ühise tualeti ja vannitoa tarvis saab mõnel juhul eraldada isegi osa esikust, nii jääb enam ruumi ka pesumasinale.
Paljud inimesed ostavad kaks teineteise peal asuvat korterit ja teevad elutoast korruste vahele ühendustrepi. Alumisel korrusel võib ühendada köögi elutoaga, üleval aga köögi hoopis ära kaotada ja ehitada selle asemele näiteks sauna.
Ühendada võib ka selgapidi koos olevaid kortereid, millel on sissepääs erinevatest välistrepikodadest. Näiteks uuemate Lasnamäe majade kõrvuti asetsevate kahetoaliste korterite suuremate elutubade vahelise seina eemaldamise tulemusena saab ühe suure 35 m2 toa. Teine köök likvideeritakse ja ühest vannitoast ehitatakse saun.
«Kokku on ehitatud ka neli korterit. Kõik on võimalik, aga tegutseda tuleb targalt,» toonitas Toomas Aakre.
Keeruline asjaajamine
Kandvad seinad ei takista oluliselt korteri ümberkujundamist, ent projektlahendus tuleb kindlasti koostada pädevas projekteerimisfirmas ja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
Tartu linnavalitsuse ehituskorralduse osakonna juhataja Hendrik Ilvese sõnul eeldavad kõik korteri rekonstrueerimisega seotud tööd ehitusluba ja selleta ei tohi keegi midagi tegema hakata. Omavalitsusega tuleb kooskõlastada vaheseinte lammutamine, sellega kaasnev ruumide suuruse muutmine, seintesse kaaruste tegemine, rõdude kinni ehitamine - kõik, mis ületab sanitaarremondi piire.
Tallinnas peab kõik tüüpmajade põhikonstruktsioone puudutavad muudatused kooskõlastama Eesti Projektiga, kes on need elamud kunagi projekteerinud ning kelle käes on kogu informatsioon majade ülesehituse kohta.
Hendrik Ilvese sõnul on tarvis ehituseks projekteerimistingimusi, projekti ja ehitusluba. Kui töö on valmis, vaadatakse see üle, tehakse ülevaatusakt ning antakse kasutusluba.
Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonnas maksavad projekteerimistingimused eraisikule 300 krooni. Ehitusekspertiisi eest võetakse 1,5 krooni üldpinna ruutmeetri kohta. Ehitusloa väljastamine maksab ehituskorralduse osakonnas koos ehitusregistrisse kandmisega 200 ning kasutusloa väljastamine 150 krooni.
Tallinnas on Eesti Projekti 1. konstruktorite büroo koostanud korterite rekonstrueerimiseks üle 1000 omapoolse projekti. Levinumad lahendused maksavad alla 1000 krooni. Projekti hind sõltub ümberehituse soovist ja tasemest ning võib odavamatel juhtudel, nt ukseaugu betoonseina lõikamisel, piirduda paari tuhande krooniga.
Tartu Projekti projektijuhi Arvo Kuura sõnutsi võib Tartus projekteerimisloa saamine, lahenduse koostamine ning linnavalitsusega kooskõlastamine aega võtta kuni paar kuud. «Mõnel juhul on bürokraatia aetud liiga suureks. Asjaajamine võiks lihtsam olla, eriti kergemate muudatuste puhul, mis ei puuduta kandvaid seinu,» arvas ta.
Ümberehituse sooviga tuleb alati pöörduda kõigepealt kohalikku omavalitsusse (Tartus ehituskorralduse osakonda), kus osatakse edasise tegevuse suhtes nõu anda ning võibolla isegi keerukat asjaajamist lihtsustada. Näiteks võib Tallinnas linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja Rain Seieri sõnul tüüpsete paneelmajade põhikonstruktsiooni muutuste puhul piirduda projekti kinnitamisega omavalitsuses.
Arvestama peab naabritega
Kui ümberehitus puudutab kandvaid seinu, siis on igal juhul tarvis ehitusluba.
Ümberehitamiseks on vaja kõigepealt ühistu juhatuse või haldaja luba. Teadma peaks ka, kas all- või ülevalpool olevad naabrid on varem teinud suuremaid ümberehitusi. Ülestikku asetsevates seintes ei ole võimalik teha erineva kuju, laiuse ja asukogaga avasid. «Kunagi ei tohi lahendus olla selline, et alumistel või ülemistel naabritel kaob võimalus teha ümberehitusi,» toonitas Eesti Projekti peainsener Toomas Aakre.
Enamasti hoolitsevad majaelanikud ise selle eest, et keegi ei saaks teha nn põrandaaluseid auke. Ebaprofessionaalse tegutsemise puhul on olemas maja kokkuvarisemise oht.
Korter võib olla küll erastatud, kuid see on osa majast kui tervikust ja ühe korteri muutmisel võib maja kahjustuda. Sellepärast on ümberehitamiseks vaja põhimõttelist naabrite nõusolekut ning projektlahenduste kooskõlastamist nii omavahel kui ka projekteerimisfirma ja omavalitsusega. Tallinna kogemuste põhjal pole seni probleeme tekkinud. Ülemised või alumised naabrid peavad võibolla oma ukseauku teise järgi nihutama, kuid lahendus leitakse.
Tartu linnavalitsuse ehituskorralduse osakonna juhataja Hendrik Ilvese sõnul võivad inspektorid Tartus igasuguse omavolilise ja linnavalitsuse nõusolekuta ümberehituse puhul teha kohapeal 140 krooni trahvi, halduskohtul on õigus määrata trahvi kuni 200 päevapalga ulatuses.
Valesti tehtud lahenduse peab korteriomanik ümber ehitama, tehniliselt vastuvõetava rekonstruktsiooni korral on vaja see vaid tagantjärele projekteerida.
Milline sein pole kandev?
Toomas Aakre sõnul võivad mittekandvateks konstruktsioonideks olla kuni 10 cm paksused kipsplaadid, tellismaja ühe kivi paksused (12 cm paksused) seinad, ent kahe kivi laiuste seinte puhul see enam nii kindel pole.
Paneelmajades mittekandvaid konstruktsioone sisuliselt pole ja igasse raudbetoonseina tuleb suhtuda tõsiselt. Erandina ei pruugi WC ja vannitoa boks kuuluda maja põhielementide hulka ja sellepärast tohib sanitaarkabiini ka välja lõhkuda.
Konstruktsiooni tüübi määramiseks peaks kasutada olema ehitusaegne projektdokumentatsioon. Kohale tuleks kutsuda ehitusinsener, kes annab korteri kohta eksperthinnangu ning kinnitab seda ka oma allkirjaga.
«Kui lahenduse on teinud maja ehituslikke eripärasid tundev ehitusinsener, siis ei teki varisemisohtu,» ütles Toomas Aakre. Paljudel juhtudel tuleb paneelidesse lõigatud avasid tugevdada. Avausse võib olla vaja asetada terasest karp või nurkraudadest tugevdusraame, mõnikord tuleb tugevdusi teha ka mõnes teises kohas. Üldjuhul ei saa põhikonstruktsioonides köögi ja elutoa vahel väiksemast luugist suuremate avade puhul tugevduseta sisselõikeid teha. Tööd peavad tegema pädevad inimesed või firmad.
Läinud aasta 5. detsembri Eesti Ekspress kirjutas paneelseina eemaldamisest, mille tagajärjel vajus kaardu ja mõranes põrand ning rikuti alumise korruse äsja lõpetatud remont. Ehitusfirma kukutas seinast lahtifreesitud kahetonnise, 3,5 m3 suuruse paneelitüki põrandale pandud autorehvidele. Projekt oli õige, ent tööd tehti ohutuseeskirju rikkudes.