Kadaka turust areneb kaubanduskeskus

VIIRE VILLANDI

Kadaka turul avatud uue kaubanduskeskuse toiduosakonnas on 160 ja tööstuskaubamüüjatel tuhatkond müügikohta.

Kadaka turgu haldava AS Combinent juhatuse liikme Aleksander Drelli sõnul on uues hoones umbes sama palju müügipinda kui oli endistes kasvuhoonetes. «Kasvuhoonetes oli 11 000 m2, uues hoones 11 800 m2,» täpsustas Drell.

Ehitus venis

«Hoone ehitanud Mõigu Ehitusega pole me absoluutselt rahul, ka Kommunaalprojektis valminud projekt jätab soovida,» lausus Drell. Esialgse kava kohaselt pidanuks kaubanduskeskus valmima 1. novembriks, kuid asi venis kolm kuud. «Ja juba jookseb katus läbi, see on selge tehniline praak, kuid ehitaja väidab, et juba projekt oli paha,» mainis Drell.

Suurim probleem tekkis lagede soojustamisega. Ehitaja valitud alltöövõtja rakendas tehnoloogiat, mis kõlbab vaid soojal aastaajal. Seetõttu hakkas koos liimiseguga lakke pritsitud soojustusmaterjal alla kukkuma ning tuli täielikult eemaldada. Pärast seda pandi lakke tüüblid ja paigaldati kivivill.

Turuplats muutub

Mustamäe linnaosa valitsuse ettevõtluse osakonna juhataja Pilvi Heinveri sõnul on ehitis vastu võetud kaubanduskeskusena ja kasvuhoonetest märgatavalt nägusam. Nii Heinver kui Drell kinnitasid, et kasvuhooned lammutatakse juba lähemal ajal maha ja pärast seda minnakse kioskite kallale.

Pärast uue parkla rajamist kolib turuplats oma müügilaudade ja -telkidega kaubanduskeskuse ette. Drelli sõnul tahavad müüjad oma kaupa turuplatsil pakkuda eekõige usus, et sel juhul on nad ostjale lähemal. Ta lisas, et turumüüjad on karastunud rahvas ja neid ei sega seegi, et töötada tuleb ka pakasega. Pealegi on väljas müügikoht 2,5 korda odavam kui sees.

«Ootame praegu uusi turueeskirju,» ütles Drell. «Kui seal on näiteks kirjas, et turgudel ei tohi kaubelda tööstuskaupade ega pruugitud kraamiga, jäävad turuplatsile ainult kartuli- ja aedviljamüüjad.»

Heinveri sõnul jääb klassikalises mõttes turuks vaid toidukaupade osakond, kus müügikohti renditakse pikemaks ajaks või päevakaupa. Toidukaupade müügi kohti on uues kaubanduskeskuses 160.

Turu värava taga läbisegi vanu ja uusi lauanõusid, pruugitud jalatseid ja kudumeid pakkuvad mutikesed on pinnuks silmas nii turu haldajale kui ka linnaosale. Heinveri sõnul on tegemist politsei probleemiga.

Mõni päev, kui politseinikud on just korda loomas käinud, jääb väravatagune üsna tühjaks, tõdes ettevõtlusosakonna juhataja. Ta lisas, et sellised müüjad on probleemiks kõigi turgude ligidal, neid koguneb ka Keskturu juurde.

Drelli arvates on vanainimestest müüjad varmad ära kasutama inimlikku kaastunnet. Nad mängivad emotsioonidel ja nutavad, et nüüd võetakse neilt viimanegi lootus leiba osta. «Politseinik võib ju trahvikviitungi välja kirjutada, aga neil pole nagunii raha,» tõdes Drell.

Esialgne kohmetus

Esialgu tundub uus müügikeskus kasvuhoonetest tuttava saginaga võrreldes tavatult vaikne. Drelli sõnul paistavad nii müüjad kui ka ostjad üsna kohmetunud, aga eks see ole esimeste päevade asi.

«Praegu küll väga hästi ei lähe, vanas kohas osteti rohkem,» nentis oma müügiboksis lõunapausi pidav Marina. «Siin on kord majas,» leidis kaks aastat turul müünud Galina. «Aga mugav küll pole. Boks on kitsuke, ei mahu kaupa välja panema ega ennast keerama.»

Riigikeelsest küsimusest naine aru ei saanud, vastas vaid kohmetu naeratusega «ma mõistan, mida te tahate» ning pakkus pealetükkiva sõbralikkusega oma kaupa.

Drelli sõnul kujutab turumüüjate keeleoskus endast probleemi. «Me pole selles suhtes eriti ranged olnud ja aegamööda nad siiski õpivad. Samas on siin näiteks hiinlasi ja vietnamlasi, kes ei mõista vene keelt, aga räägivad juba pisut eesti keelt,» tõdes ta. Vene müüjatel paistis soome keel ka uues hoones paremini suus olevat kui eesti keel.

Kaubanduskeskuse ruumes avatud Kadaka apteegis oli rahvast rohkem kui teiste müüjate juures. «See on siinkandis ainus retseptuuriga apteek,» selgitas Drell. «Paistab, et apteeki oli siia väga vaja.»