MIHKEL ZILMER, URMAS KOKASSAAR

Ajus paiknev tilluke nääre - käbikeha - sünteesib melatoniini, ühendit, mis on viimastel aastatel saavutanud imevahendi kuulsuse.

Eriti on tema kuulsust mõjutanud info, et melatoniin aitab organismil välja puhata, hoiab ära immuunsüsteemi probleemid ja südametegevuse häired ning säilitab organismi nooruslikkuse.

Kuidas aga on lood tegelikult? Selle sajandi viiekümnendatel aastatel süstis dermatoloogiaprofessor Aaron Lerner konnadele veiste käbikehade ekstrakti ning avastas, et nende nahk muutus tumedamaks. Lernerilt sai aine nime kreekakeelsest sõnast melas (must). Melatoniin on meie organismis moodustuv hormoon, mida valdavalt eritab käbikeha.

Kolmas silm töötab

Käbinääre asub inimese vaheajus, ovaalse punakaspruuni organi mõõtmed on tagasihoidlikud: pikkus 8-15, laius 6-10 ja paksus 4-6 mm. Väikestest mõõtmetest tingitult kaalub käbikeha kõigest 0,2 grammi. Huvitav on seegi, et käbikeha pindmised rakud on tumedad, alumised aga heledad.

Nääre on arenenum enne suguküpsuse saabumist. Alates seitsmendast eluaastast hakkavad näärme koed asenduma sidekoega. Loomadel tuntakse käbikeha nn kolmanda silmana ja temaga seostatakse valgustaju. Evolutsiooniliselt on inimestelgi käbikeha kolmanda silma jäänus.

Nüüdisajaks on teaduslikult tõestatud melatoniini osalemine biorütmide, une, emotsioonide, vananemise, immuunsüsteemi ja sugulise küpsemise regulatsioonis. Melatoniini biosüntees käbikehas sõltub valguse ja pimeduse vaheldumisest, see algab pimeduse saabudes, saavutab kõrgtaseme öösel ja väheneb oluliselt päikesetõusuks.

Valgus tõstab tuju

Seitsmekümnendate aastate alguses avastati Suurbritannias, et melatoniin reguleerib inimeste kehakella ning sunnib neid öösiti puhkama. Melatoniinitableti allaneelanu tunneb end peatselt väsinuna, olenemata ajast. Sisemine biorütm lihtsalt ütleb, et on aeg magama minna.

Tänases Ameerikas on melatoniinitabletid lausa kohustuslik moeravim, mida enamik ühendriiklasi õhtuti manustab. Melatoniin tagab kosutavama une ja kingib unetule võimaluse välja puhata. Valguse mõjul melatoniini teke väheneb ja seega sõltub nii organismi aktiivsus kui ka tuju päeva pikkusest. Sellest ka soovitused põhjamaade elanikele sügistalviseks valgusteraapiaks, unisuse vähendamiseks ja tuju tõstmiseks.

Melatoniinitablette toodetakse peamiselt ubadest ja piimast. Seetõttu on mõistetav Soome piimandusspetsialistide huvi, kuidas kasutada niinimetatud unepiima ehk öösel lüpstud piima jogurti ja juustu valmistamiseks. Öine lehmapiim sisaldab rohkem melatoniini. Tulevikus pole välistatud võimalus, et melatoniinitablettide asemel võivad eakamate inimeste hulgas populaarseks saada unepiimast tooted.

Lennuväsimuse rohi

Tõhus ja kindel abi on melatoniinist lennuväsimuse korral ning reisimisel läbi mitme ajavööndi, mis põhjustab une ja ärkveloleku rütmi häirumise. Melatoniini võib manustada kas uude ajavööndisse saabumisel, arvestades sealset ööpäeva rütmi, või juba enne reisile minekut, arvestades uues ajavööndis uinumise aega.

Kõnealune ühend on sobilik uneregulaator ka õhtuses vahetuses töötavatele ja vahelduva tööajaga inimestele.

Melatoniin on suhteliselt tugeva toimega antioksüdant. Ravidoosides ja võimalik, et ka füsioloogiliste koguste korral on ta väga tõhus vabade radikaalide püüdja ja ahelreaktsioonide blokeerija. Tungides mõjusalt kõikidesse rakusstruktuuridesse suudab melatoniin kaitsta DNAd oksükahjustuste eest. Oletatakse, et just selline kaitse on vananemise pidurdamise üks võtmemomentidest.

Märkimisväärne seos esineb ka melatoniini ja immuunsuse vahel. Melatoniini vaeguse korral täheldatakse immuunsuse nõrgenemist, mis taastub selle hormooni manustamisel. Tõsi, need andmed põhinevad loomkatsetel.

Melatoniin toime kohta vähkkasvajatele pole teaduslikult korrektset infot. Küll aga lubavad esialgsed uuringud loota, et melatoniini manustamine võib märgatavalt vähendada vähiravi (näiteks keemiaravi) kahjulikke toimeid.

Kas melatoniini kasutamine on probleemitu? Loomulikult mitte. Ehkki nii väikeste koguste kui ka suuremate annuste lühiajalisel tarbimisel pole täheldatud kõrvaltoimeid, ei ole soovitatav melatoniini pikaajaliselt kasutada. Nii suhtutataksegi melatoniini avastamisemaal, Inglismaal, temasse teatud umbusuga. Tegu on ikkagi hormoonravimiga, mille pikaajalist mõju inimestel pole veel uurida jõutud.

Kui USAs müüakse melatoniini isegi toidupoodides, siis Euroopas saab seda ravimit vaid retsepti eest. Seepärast pole eurooplaste seas melatoniinibuumi ilmselt oodata.

Praeguste andmete kohaselt on melatoniin vastunäidustatud rasedatele ja imetavatele emadele ning epileptikutele. Melatoniini ei tohi tarvitada ka autoimmuunsete haiguste ja kasvajate, eriti immuunsüsteemi kasvajate korral. Samuti ei sobi kõnealune hormoonpreparaat lastele ja noorukitele.

    Tagasi üles