Vahtre Laari kohta: ta pole päris tavaline inimene

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mart Laar ja Lauri Vahtre

FOTO: Teet Malsroos / SL Õhtuleht

Riigikogu liige Lauri Vahtre iseloomustas oma kauaaegset sõpra ja kolleegi, täna 50-aastaseks saavat Isamaa ja Res Publica liidu juhti Mart Laari kui erakordselt mitmekülgset ja tohutu töövõimega inimest.

Vahtre sõnul pole Mart Laar päris tavaline inimene: «Temas on ühendatud palju omadusi, mis tavaliselt ühte inimesse ei mahu. Tal on hea mälu, suhtlemisoskus, võime inimesi innustada, huumorimeel, kindlad põhimõtted. Samuti on tal oma väga laialdaste teadmiste seostamise oskus - mitte ainult palju teadmisi, vaid ta oskab neid ka kasutada,» kiitis Vahtre.

«Nagu mulle keegi ütles pärast üht Laari loengut, et see mees võiks rääkida millest tahes, kasvõi kanalisatsioonist, ikka oleks põnev. Sellist oskust igaühel pole,» märkis Vahtre.

Tema sõnul juhtub Mardiga alatihti midagi põnevat. «Ma polnud küll kohal, aga kujutan värvikalt ette, kuidas ta laulis Margaret Thatcherile Euromaisi laulu: EÜE ja euromais. Selle refrääni vahelehüüe «I love Thatcher!» on ju tema panus sellesse laulu,» muheles Vahtre.

«Mäletan ka huvitavat episoodi, kuidas 1992. aastal, kui esimesed riigikogu valimised olid peaaegu käes ja küsitlustulemused näitasid, et Isamaa valimisliitu saadab suur edu. Nägin, kui kummaliseks läks siis Mardi nägu, kui talle jõudis pärale mõte, et võib-olla on ta sunnitud peaministriks hakkama. Ta polnud sellele varem üldse mõelnud, sest tollal ei tehtud poliitikat selleks, et mõnd kohta saada.»

Vahtre meenutas rõõmuga aega, mil ülikooli ajal nende sõpruskonnas vaba Eesti meelsus hakkas tekkima. «Mardi panus sellesse vaimsusse oli väga suur.»

Küsimusele, kelleks ta nüüd Mart Laari eelkõige peab, kas poliitikuks, ajaloolaseks või hoopis kirjanikuks, vastas Vahtre: «See ongi tema erakordsus, et ta on seda kõike. Tema töövõime on fenomenaalne. Samuti on tal tohutu tähelepanu jaotusvõime. Näiteks tüüpiline juhtum ülikooli ajast: Mart jõudis üheaegselt loengut konspekteerida, lugeda mingit keerulist saksakeelset raamatut ja minule mingit juttu rääkida, mille tõttu minul, kes ma olen lihtinimene, oli raskusi loengu jälgimisega.»

Tagasi üles