Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti ja Soome piirivalvurite koostöö paraneb veelgi

JAANUS PUTTING

Eesti ja Soome piirivalve juhid allkirjastasid selle aasta koostööplaanid, mis peaksid veelgi tõhustama piirivalvurite senist koostööd infovahetuse, merepääste ja koolituse alal.

Piirivalveameti ülem mereväekapten Tarmo Kõuts ja Soome piirivalve ülem kindralleitnant Hannu Ahonen kirjutasid eile lisaks kahepoolsele koostööplaanile alla ka koostööprotokolli Venemaa piirivalvega, mis sätestab infovahetust, koolitusprogrammide jätkumist ning ekspertide visiite.

Piirivalveameti staabiülema Aare Evisalu sõnul hõlmab kolmetasandiline koostöö nii kolme riigi piirivalve juhtkonda, passikontroll kui ka merevalvet ja -päästet. Evisalu tõstis esile eestlaste tihedaid kontakte soomlastega, Vene poolega on need seni veel vähesed. «Koostöö koosneb infovahetusest, kogemustevahetusest, juurdeõppest ning väljaõppest,» loetles Evisalu.

Piirivalveameti ülem mereväekapten Tarmo Kõuts täpsustas, et eile allkirjastatud dokument jätkab juba varem sõlmitud lepete jätkamisega. Kõutsi sõnul pannakse iga uue aasta alguses plaanid uuesti paika, need täpsustatakse ning allkirjastatakse.

«Töökontaktid soomlastega tähendavad mitmesuguste projektide elluviimist,» märkis Kõuts. Nii näiteks ehitati Eestis mullu Soome kolleegide projekti järgi piirivalvelaev, varem on samamoodi ehitatud üks siinse piirivalve kiirkaater. Praegu otsivad kapten Kõutsi sõnul mõlema riigi ametkonnad võimalusi, kust saab osta kõige soodsamaid ja paremaid hõljukeid. Nende vajalikkust on rõhutanud mitmed merepäästeoperatsioonidel osalenud piirivalveohvitserid.

Senises koostöös tähtsaimana meenutas Tarmo Kõuts Kurkse suurõnnetust, kus merre jäänud rahuvalvajate otsimiseks saabusid Paldiski piirkonda luurelennule infrapunakaameratega varustatud lennuk ja helikopter Soomest. Kõuts lisas, et merepäästealane koostöö soomlaste ja eestlaste vahel on tegelikult igapäevane.

Piirivalveameti juhi kinnitusel on näiteks Tallinna ja Helsingi passikontrollipunktid otseühenduses, mis annab võimaluse Tallinna või Helsingi sadamates tekkinud probleeme kiiresti arutada ja lahendada.

Soomlased on Eesti piirivalvest tehnilise varustatuse osas jätkuvalt ees, aga operatiivinfot tagaotsitavate isikute, salakaubaveo, narkootikumide ning varastatud autode kohta peab Kõuts aga eelkõige Eesti-poolseks abiks Soome kolleegidele.

Hästiinformeeritud allikate hinnangul võivad aga Soome, Eesti ja Venemaa piirivalve kolmepoolsed kontaktid nõrgeneda, kui Vene piirivalve allutatakse föderaalsele julgeolekuteenistusele. Selline olukord tooks kaasa Eesti ja Soome piirivalvestruktuuride kiire kaugenemise Vene struktuuridest, usuvad asjatundjad.

Tagasi üles
Back