Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JULIANNA BORSOS-TORSTILA,
Merita Securities, analüütik
Kuni Aasia kriisini elas Tallinna börs «iseseisvat elu», reageerimata kuidagi sündmustele mujal maailmas. Rahvusvahelistele kõikumistele reageerisid Eesti aktsiad alles 1997. aasta teisel poolel.
Soome ja Eesti aktsiaturg arenesid erinevas taktis ning investorid said turgude vahel liikudes võimaluse seda ära kasutada.
Kahe turu peamised erinevused seisnevad struktuuris ja riskiastmes. Pangaaktsiatel on Tallinnas märgatavalt suurem kaal kui Helsingis. Kui pangasektori aktsiad moodustavad kõigist Helsingi börsil noteerituist vähem kui 10%, siis nende osa TALSE indeksis oli 1997. aastal isegi 70-80%.
Ehkki aktsiaindeksit mõõdupuuks võttes olid kasvunumbrid Tallinnas märgatavad (1997. aastal 63%), olid seetõttu suuremad ka riskid. Seda kajastab suur kõikuvus, mis oli Tallinnas 52%, kuid Helsingis jäi umbes 20% tasemele.
Eesti huvitav pikaajaliselt
Lühiajalises perspektiivis langeks eelistus Soome aktsiaturule. Üldine majanduskeskkond on Soomes ikka veel üpris positiivsel rajal, ehkki turg on väga tundlik USA turgude muutustele.
Eesti puhul on ikka veel keeruline hinnata kogu mõju, mida mullusügisene aktsiakrahh, rahaturu vähene likviidsus ja kõrged intressimäärad avaldavad tänavu ettevõtete kasumile ja majandusele laiemalt.
Eesti teine ebakindluse allikas on Euroopa Liidu maades 1999. aasta algul kasutusele tulev euro, sest Eesti kroon ei jää siis enam seotuks Saksa margaga ning tema kurss fikseeritakse uuesti euro suhtes.
Aktsiainvesteeringuid peaks teisalt vaatama pikaajalistena ning selles mõttes võiks Eesti aktsiaturg pakkuda Soome omast suuremat tulusust.
Nagu näib, on enamikul Eesti aktsiatest potentsiaal pikaajaliseks tõusuks suur. Enamgi - Eesti turg on veel üleminekujärgus ja kodumaised ettevõtted on alles alustanud oma tegevuse ümberkujundamist turukriteeriumide järgi. See tähendab, et efektiivsuse kasvuks on veel ruumi.
Pikaajalises perspektiivis kasvavad Eesti majandus ja aktsiaturg tõenäoliselt kiiremini kui Soome majandus, mida hinnatakse praegu asuvat tõusu harjal.
Helsingi paelub baltlasi
Helsingi börs on osutunud end noteerida soovinud Balti ettevõtetele ligitõmbavaks. Hansapank ja Ühispank on Helsingi maaklerinimekirjas juba noteeritud, seda korraldas Merita pank. Eesti liiderettevõtete võimalike järgijate seas on nimetatud teisigi firmasid, nagu näiteks Hansatee.
Eesti pankade aktsiaid on Helsingis saatnud edu. Põhjamaade investoritele on need aktsiad huvitavad ning võimaldavad lihtsat pääsu ja vaadet uutele Euroopa turgudele.
Helsingi börs on välisinvestorite seas küllalt populaarne, Balti börsidest likviidsem ja paremini väärtustatud.
Arvestades Balti börside lühikest ajalugu ja vähest likviidsust, on Baltikumi firmadel välisturgudelt lihtsam kapitali kaasata. Lisaks aitab Põhjamaade turgudel kohalolek maine tõusule kaasa.
Merita vaatepunktist on Eesti firmade Helsingis noteerimine teretulnud väljakutse, sest Merita-Nordbanken on määratlenud enesele Läänemere piirkonda kui ühte oma strateegilistest turualadest. Merita kaupleb praegu Balti aktsiatega aktiivselt ja tegeleb pidevalt ka sellega seonduva uurimistööga.
Helsingi börsil on noteerimisvõimalused piiratud ainult aktsiakapitalile ja turukapitalisatsioonile esitatud miinimumnõuetega, samuti info avalikustamise nõuetega. Ülejäänud osas on väliskapital ja välisfirmad vabad tulema Soome turule. Üldjuhul koheldakse nii välis- kui ka kodumaiseid firmasid kõiges börsi puutuvas võrdselt.
Soome väärtpaberiturgu reguleerib väärtpaberituru seadus, lisaks toimivad eneseregulatsioon ning Helsingi börsi reeglid. Järelevalvet kõigi väärtpaberituru operatsioonide üle teostab Soome riiklik finantsjärelevalve (Rahoitustarkastus).
Helsingi börsil kiire kasv
1997. aastat iseloomustas Helsingi väärtpaberibörsil märgatav tõus, ehkki ka seal oli Aasia kriisi mõju tunda. Kõigi noteeritud aktsiate hinnamuutust kajastav HEX indeks näitas mullu enam kui 30%st kasvu.
Suurimad saavutused olid eelmisel aastal pankadel ja finantssektoris: kasv 98%. Oluline oli ka kindlustussektori 94%ne tõus.
Suundumusi mõjutas tugevalt Nokia, mille aktsiale langeb umbes kolmandik kogu Helsingi börsi ametliku nimekirja turukapitalisatsioonist.
Kokkuvõttes moodustas börsi 1997. aasta kauplemise maht 189 miljardit Soome marka, mis eelmise aastaga võrreldes tähendab enam kui 80-protsendilist tõusu. Kogu turu kapitalisatsioon moodustas 402 miljardit marka, mis võrreldes 1996. aasta tasemega on umbes 23% enam.
1997. aasta positiivsete arengute põhilised tõukejõud Helsingis olid madal ja hästi kontrollitud inflatsioonitase, suured kasumiootused 1998.-1999. aastaks ning USAs stabiilsena säilinud intressitase.