Norra Telenor viis TV 1 kosmosesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NILS NIITRA
TV 1 avas eile koostöös Norra riikliku telekommunikatsioonifirmaga Telenor kosmose maajaama, mis edastab digitaalset telesignaali satelliidi vahendusel.
TV 1 programmidirektori Jüri Piheli sõnul oli satelliitside telekanalile vajalik mitte üleeuroopaliseks levikuks, kuivõrd Eesti kohapealse saatjatevõrgu varustamiseks. «Riiklikul sidevõrgul ei jätkunud meie jaoks keskust saatjatega ühendavaid releeliine. Seetõttu varustasime kohalikud saatjad satelliiditaldrikutega,» rääkis Pihel.
Telesignaal muudetakse TV 1 Tallinna maajaamas digitaalseks MPEG-signaaliks ja saadetakse 30 000 kilomeetri taha Intelsati 707 satelliidile.
Nõrk tehniline signaal suundub sealt tagasi Norrasse Oslo külje all asuvasse Telenori saatekeskusesse, kust see koos ülejäänud telekanalitega paketis uuesti Intelsatile edastatakse. Sealt püüavad signaali ka TV 1 kohalike saatjate satelliitvastuvõtjad Eestis, samuti laiatarbedekooderid, juhul kui selleks on vaatajakaart.
Paari kuu jooksul peaks Oslo signaali edastamise vahelülina Piheli väitel ära kaduma.
TV 1 kosmoseprojekti kogumaksumuseks on umbes miljon dollarit.
TV 1 on nüüdsest Eesti ainus telekanal, mis ei pea saatjaid riigilt rentima. «Ausalt öeldes annab see meile kokkuvõttes tohutu rahalise kokkuhoiu,» väitis Pihel. Programmijuht ei osanud siiski täpsemalt öelda, kui palju tuleb satelliitside saadete edastamisel releeliinidest odavam. «See on läbirääkimiste küsimus.»
TV 1 maksab Telenorile satelliitsideteenuse eest renti. «Meil on nendega ka edaspidi suuremaid plaane, näiteks ühe nende tütarettevõtte telekaubamaja käivitamine Eestis,» rääkis Pihel.
TV 1 saatesignaal on kodeeritud ka sellepärast, et telekanal ei tohi sisseostetud teleprogramme väljaspool Eestit levitada. «Muidu me peaksime ostma kogu Euroopa leviõigused ja sellel puuduks igasugune majanduslik mõte,» selgitas Pihel.
«Meie eesmärk ei ole levida Euroopasse. Me kinkisime välisministeeriumi saatkondadele vaatajakaardid, sest tegemist on Eesti Vabariigi territooriumidega,» ütles Pihel. «Me ei saa seda kaarti näiteks väliseestlastele laiali jagada, sest selleks puudub litsents. Aga asi ei ole lootusetu ja taotleme ka seda luba.»