Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANNIKA ALASOO
Esmaspäev tõi unise Võru turismiinfopunkti suurt elevust: oli võimalik 22. augustil Tamula järvel kõlavale Tshaikovski kontserdile pileteid ette tellida ja seda võimalust kasutati üliagaralt.
Annika Alasoo
«Kui olime esmaspäeva hommikul üheksaks tööle tulnud, ei olnud aega saapaidki jalast võtta ja raadiot mängima panna, kohe hakati helistama,» meenutab Võru turismiinfopunkti töötaja Luule Lipp üht kuumimat tööpäeva.
Kahe tunniga oli kaks tuhat piletit broneeritud ja siis jäi vaid pettunud muusikahuvilistele selgitada, ära öelda ja neid lohutada, et 6. aprillist lähevad ülejäänud piletid vabamüüki ja need ka, mis on kinni pandud, kuid mida pole välja ostetud.
«Järjekorda ukse taga ei olnud, aga telefonid helisesid kogu aeg, kaks tükki korraga,» lisab teine töötaja Diana Juss. «Kallimad piletid olid poolteise tunniga läbi, enne lõunat igal juhul, seisukohti siis veel oli.» Istekohad maksavad 300 ja 200 krooni, seisukohad 100 krooni.
Diana meenutab möödunudaastasest Händeli kontserdist, et paljud need, kes olid odavama pileti ostnud, trügisid miskipärast kallima koha peale. Võib arvata, et selgi aastal on nii.
Väike rahulik linn
«Mul endal ei olegi veel piletit, küllap ma hiljem saan,» suhtub Luule menuüritusse ja piletijahisse rahulikult. Kahte turismiinfobüroo daami kolmapäeval tavatööolukorras nähes on väga raske ülemöödunud päeva möllu ette kujutada.
Unine linn, vaikne büroo, rahulikud inimesed, aeglane tempo. Diana peabki Võru ja Lõuna-Eesti rahulikku õhustikku ja kaunist loodust olulisimaks, mida neil ka turistidele on pakkuda.
«Rahu ongi siin peamine - käid korra Tallinnas ära, oled nädala, siis tahad juba tagasi,» mõtiskleb Diana. Mõlemad naised kinnitavad, et neil pole küll tulnud mõtet Võrust pealinna poole kolida.
Muusika linnatooja
Nii eelmise aasta Händeli «Veemuusika» kui ka selle aasta Tshaikovski muusika Võrru tooja on Võru maavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson. «Vesi on olemas, kallas on olemas, miks mitte inimestele sellist etendust pakkuda,» leiab Peeter Laurson. Idee tekkis tal vaadates telerist Händeli kontserti, mille salvestus oli üle kümne aasta vana. «Suured asjad ei pea toimuma mitte ainult Tallinnas, Tartus või Pärnus, vaid neid võib teha ka Võrus,» on Laurson veendunud. Nii tutvustatakse Lõuna-Eestit ja näidatakse, et võrulased pole viletsad.
«Eelmisel aastal oli Händel pargis - linnavalitsus tegi pargi korda, peatänav remonditi, taas on päevakorral hotelli ehitamine järve kaldale,» näeb Laurson Võru linna kiiret arengut. Väikelinna unisus hakkab kaduma. «Sellise kontserdiga avaldame survet ka ärimeestele, kes hakkavad siia investeerima,» on Laursonis ühendatud kultuuri- ja äriinimene.
Vabamüügijärjekorrad
«Oskasime ette näha, et piletite nõudmiseks läheb, aga mitte sellist möllu,» tuleb Luule piletitellimise juurde tagasi. Esmaspäeval oli ka neid huvilisi, kes büroos kohapeal käisid, järgmistel päevadel veel helistati, mõni astus läbi.
«Praegu helistati Võru Teataja toimetusest,» selgitab Luule telefoni juurest tagasi tulles, «pahased inimesed ei saa aru, miks nad piletit ei saanud.» Paljude võrulaste arvates on neil eelisõigus. «Siiski on see kogu Eesti üritus, mitte ainult Võru jaoks,» ütleb Diana.
Peeter Laurson on kindel, et tekivad piletite vabamüügisabad ja kui piletid müüdud, siis enam kuskilt juurde ei saa. «Pileteid võiks müüa ka poole rohkem, kuid inimestel peab ikka liikumisruumi olema,» märgib ta.
Diana Juss naerab, et inimesed on küsinud, kas vabamüügi ajal tekivad siis järjekorrad nagu omaaegsed suhkrusabad.
Kümned tuhanded piletid
Kontserdile müüakse kokku 14 000 piletit: neist 6000 läks eelmüüki, millest siis Võru infobüroo kaudu sai kinni panna 2000 kohta, broneerisid ka turismibüroo Wris kontorid. Vabamüüki läheb samuti 6000 piletit ja ülejäänud on mõeldud sponsoritele.
Möödunudaastasele Tamula järve Händeli kontserdile müüdi 16 000 piletit, korraldajate arvates oli kohal 25 000 kuni 28 000 inimest.
Diana Juss kinnitab, et väga hästi saab kontserti jälgida ka Roosisaarelt. Teadupärast on plaanis pärast arheoloogiliste kaevamiste lõppemist hakata kaldalt saarele rippsilda ehitama, mis loodetakse kontserdi ajaks valmis saada.
«Roosisaarel on täitsa mõnus,» leiab Diana, «võta aga oma piknikukorv kaasa, laota tekk maha ja kuula.»
Loodus jääb alles
Peeter Laurson on veendunud, et kuigi Võru 15 000line elanikkond suureneb kontserdi ajaks kahekordseks, ei mõju see loodusele laastavalt.
«Eelmisel aastal küll hullu polnud,» ütleb ta. Sama kinnitab eelmisel aastal korraldustoimkonnas olnud Diana: «Algul oli hirmus, kui kogu see mass tulema hakkas, aga kõik sujus rahulikult ja järve ümbrus oli ka pärast kontserti korras.»
Muusika, tants ja ilutuli
Vabaõhukontserdil esitab Hollandi raadio sümfooniaorkester Eri Klasi juhatusel Pjotr Tshaikovski loomingut. Kontsert algab «Luikede järvega», katkendi balletist esitavad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons.
15x25 meetri suurusele vesiekraanile projitseeritakse ruumiline laserkujutus tantsivatest luikedest. «Vesiekraan tekib siis, kui vesi eriseadmetega õhku pihustatakse, sellele saab siis laserpildi juhtida,» täpsustab Peeter Laurson.
Vaatamise hõlbustamiseks on ette nähtud kaks väiksemat, 4x6-meetrist ekraani. Kontserdipaika pannakse üles veel kümme purskkaevu, et valguse ja vee mängu võimendada.
«Kindlasti tulid paljud inimesed eelmisel aastal suurt shõud vaatama,» arvab Luule Lipp kontserdi menu kohta, «muidugi tuldi ka muusika pärast.»
Pärast «Luikede järve» esitab Lauri Väinmaa klaverikontserdi nr 1 b-moll, lõpuks tuleb avamäng «1812. aasta». Selle juurde käib ka võimas 18 minutit vältav ilutulestik.
«Ei saa ju täiesti kindlalt lubada, aga loodame, et sel aastal ilutulestik õnnestub,» ei ole Laurson eelmise aasta äpardusest heitunud.
Prestiizh või huvi
Nii piletibroneerijad kui ka kultuuriosakonna juhataja möönavad, et kindlasti on neidki, kes tulevad kontserdile prestiizhi pärast.
«Nagu vanasti käidi Tartu maratonil ja osteti raamatuid riiulisse, ei oldud treenitud ega loetud neid raamatuid, aga prestiizhne oli,» toob Laurson võrdluse.
«Kui kõik laabub, loodan ise esireas kontserti vaada,» lisab ta. Küllap laabub, kui kolmekümneliikmeline toimkond tööd teeb, arvab ta.
Kas kontserdipileteid hangitakse muusikahuvi või prestiizhi pärast, selgub Diana Jussi meenutusest, kuidas üks inimene küsis, kas Händelile ka veel pileteid jagub. «Ei, sellega olete aasta jagu hiljaks jäänud,» vastanud Diana. «Sel aastal on meil Tshaikovski.»
Pjotr Tshaikovski (18401893)
Vene helilooja Pjotr Tshaikovski on läbi aegade olnud üks armastatumaid heliloojaid. Ta on kirjutanud arvukalt teoseid peaaegu kõigis muusikazhanrides ja kõigis neis võlub kuulajaid tema meloodiate võrratu laulvus.
Tema elu- ja loomelugu on andnud alust paljudele legendidele. Ta õppis kompositsiooni Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini käe all ja kirjutas seal oma esimesed heliteosed.
1876. aastal asus noort heliloojat toetama Nadezhda von Meck, tänu temale sai Tshaikovski täielikult loomingule pühenduda. 1870ndate aastate lõpus saavutas ta oma sümfooniatega juba maailmakuulsuse, reisis ringi Euroopas ja Ameerikas ning pälvis kiitust nii kriitikutelt kui ka publikult.
Helilooja kannatas kroonilise depressiooni all, mis tema kaasaegsete arvates põhjustas kaose tema isiklikus elus. Ka tema surm saabus segastel asjaoludel.
Tshaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ning vene muusikann psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku muusikalise zhanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul.
Kõige enam on Tshaikovski loomingust tuntud tema viimased kolm sümfooniat, kontserdid klaverile ja viiulile, kolm balletti («Pähklipureja», «Luikede järv» ja «Uinuv kaunitar»), ooper «Padaemand» ja avamängud «1812» ning «Romeo ja Julia».
Tshaikovski on veetnud suvephukusi Haapsalus.
Lugu on printsess Odetteist, kelle kuri võlur Rothbart on luigeks muutnud. Igal ööl saab Odette mõneks tunniks taas inimeseks. ühel ööl kohtab ta prints Siegfriedi, kes temasse meeletult armub ja lubab ta nõidusest päästa.
Prints korraldab oma lossis balli, kus lubab kaunitaride seast endale pruudi valida. Rothbart saadab aga oma tütre Odilei musta luigena printsi lossi. Odile paistab välja just nagu Odette. Siegfried otsustab tema oma pruudiks valida. Ilmub Odette ja nähes, mis on juhtunud, arvab, et prints on oma lubadust murdnud. Odette tormab järve ja prints leiab ta sealt. Neiu andestab printsile. Ilmub kuri võlur Rothbart ja prints peab temaga võitlema, et Odettei päästa. Prints võidab ja neiu vabaneb nõidusest.