Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MAREK LAANE
USA senati enamuse liider Trent Lott lükkas üleeile NATO laienemise kohta otsuse tegemise määramata ajaks edasi, teatab ETA.
Lott ütles otsuse seletuseks, et NATO laienemine jääb tähtsamate küsimuste tõttu tagaplaanile. Hääletus alliansi laienemise üle pidi aset leidma sel nädalal.
Enamuse liider teatas, et hääletuse edasilükkamises on suuresti süüdi valitsus. «Praegusele valitsusele on päris omane, et tehakse asja ümber suurt võidukära ja ei arvestatagi Kongressi huvidega,» ütles Lott AP teatel.
Senati väliskomisjon pooldas eelmisel nädalal NATO laienemist 16 poolt- ja 2 vastuhäälega. Põhimõtteliselt polegi senatis praegu tegemist vastuseisuga laienemisele, võitlus käib rohkem selle ümber, kas eesseisev laienemine on esimene või viimane.
Sisepoliitika lõks
Lott ütles, et hääletus NATO laienemise üle võib lükkuda edasi ajale, mil senat jätkab pärast kahenädalast vaheaega aprillis taas tööd. Ta lisas, et senat hakkab esmaspäeval arutama lisaraha eraldamist USA üksuste hoidmiseks Bosnias ja Pärsia lahel ning loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise fondi.
Demokraatide vastuseisu taga ongi rohkem sisepoliitika. Parajasti on senatis arutusel haridusseadus, seda kahes variandis, esitajaks nii demokraadid kui vabariiklased. Asi puudutab muudatuste tegemist maksupoliitikasse ja maksud on küsimus, mis USA sisepoliitilises võitluses on kaugelt tähtsam kui NATO laienemine Ida-Euroopasse.
Nii oligi Lottil võimalus Valget Maja ähvardada: kui hiljemalt kolmapäevaks haridusseadusega asjad ühel pool ei ole, lükkub NATO otsus sootuks järgmisele kuule.
Ninanips presidendile
Eelmise nädala algul oli presidendi julgeolekunõunik Sandy Berger manitsenud senatit NATO laienemise otsust vastu võtma hiljemalt pühapäevaks. Siis oleks president Bill Clinton võinud märksa kergema südamega Aafrikasse ringreisile sõita.
Nüüd tuli aga Clintonil alla neelata Lotti vihane kõne, kus vabariiklasi süüdistati rahva ees seisvate tähtsate küsimuste puhul «viivitamises, blokeerimises ja obstruktsionismis».
Ja veel. Lott esines senati ees vähem kui tund pärast seda, kui Clinton oli kutsunud senatit ratifitseerima Poola, Ungari ja Tshehhimaa vastuvõtmist NATOsse, öeldes, et see on väga oluline tähis sellise maailma ehitamisel, mida USA soovib näha 21. sajandil.
Aga sõnajärg on endiselt senati käes. Erilist kahtlust positiivses otsuses pole, mõningate teadete kohaselt pooldab NATO laienemist umbes 80 senaatorit. Sisepoliitiline kemplemine võib aga tugevasti mõjutada president Clintoni renomeed, mis suuresti tugineb edule välispoliitika vallas.