Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
Õige aeg muru külvamiseks jõuab kevadel kätte siis, kui maa on haritav ja pole enam külmunud, tavaliselt aprillis-mai alguses.
Teine soovitatav muru külvamisaeg on EPMÜ teaduse ja botaanika instituudi teaduri Henn Raave ja lektori Silvi Eilarti sõnul suve teisel poolel, sest siis sajab tavaliselt rohkem (kevadel niisutab mulda lumesulamisvesi, mis tagab niiskuse mai lõpuni). Kuid üldiselt võib muru külvata kogu suve, augusti keskpaigani, pikal sügisel ka hiljem. Peaasi, et muru jõuaks enne talve võrsuma hakata. Öökülmad pole murule ohtlikud.
Muruliigid
Poes on tavaliselt müügil segusordid (võivad olla nt nimetustega ilumuru, spordimuru, varjumuru). Need koosnevad peamiselt aasnurmika, punase aruheina ja karjamaa raiheina eri segudest. Kui palju mingit muruliiki segus leidub, on kas pakil kirjas või peavad seda teadma müüjad. Poed ei müü puhta liigi seemet.
Aasnurmikas sobib parematele muldadele ja on tallamiskindlam kui teised sordid. Areneb aeglaselt, esimese aastaga ei anna veel korralikku tulemust. Lehed on enamasti 3-5 mm laiused ja tumerohelise värvusega.
Punane aruhein talub paremini põuda ja varju kui aas-nurmikas, kuid halvemini tallamist. Sellel liigil on kolm alaliiki: võsundiline, lühivõsundiline ja puhmikuline. Kahe viimase alaliigi sortidest saab aeglaselt kasvava, vähest hooldust nõudva ja eriti tiheda muru. Kui murusegus on palju punast aruheina, ei sobi see spordiplatsidele ja laste mänguväljakutele, kuid sobib hästi linna haljasaladele ja koduaedade kaunistamiseks.
Karjamaa raihein talvitub Eestis halvasti. Kui murusegu koosneb suures osas karjamaa raiheinast, tuleb raiheina seemneid igal aastal peale külvata. 10-20% karjamaa raiheina on aga seemnesegudes soodne, sest see sort tärkab kiiremini kui teised ja takistab umbrohu teket. Kui see aga talvekülmade käes välja läheb, siis katavad järgmisel aastal selle koha juba teised murusordid.
Nt seemnesegu «Ilumuru» koosneb 50% ulatuses punasest aruheinast, 30% aasnurmikast, 10% lamba-aruheinast ja 10% karjamaa raiheinast. «Spordimuru» koosneb 25% ulatuses punasest aruheinast, 35% aasnurmikast, 30% karjamaa raiheinast ja 10% lamba-aruheinast. «Spordimuru» kasvatamisel korral tuleb sinna järgmisel aastal peale külvata karjamaa raiheina.
Tavalise seemneseguga külvatud muru vajab puude all ja varjulises kohas palju hooldust, eriti kastmist ja väetamist. Hea tulemuse saavutab erisegudega, nt «Pargimuru», mis koosneb 15% karjamaa raiheinast, 15% aasnurmikast, 55% punasest aruheinast ja 15% lamba aruheinast.
Mulla sügavharimine
Mõned kuud enne muru külvamist (kevadise külvi korral eelmisel sügisel) tuleb teha pinna sügavharimist umbes 20 cm sügavuselt. Pind tuleb läbi kaevata, ära võtta umbrohujuured (nt naadid, orashein) ja kivid. Ajavahe külvamisega on vajalik, sest muld jõuab siis vajuda. Vajunud muld tuleb pealt tasandada.
Parima muru saab liivasegusel mullal. Savisele maale tuleb vedada 10 cm paksune liivakiht ning liiv ja muld segada. Pealmine mullakiht peab jääma ühtlane ja tükkideta. Neid töid on kõige parem teha siis, kui muld on suhteliselt kuiv.
Külvamine
Muruseemet ostes tuleb arvestada, et tavalise muru saamiseks kulub keskmiselt 20-25 g seemet ruutmeetri kohta. Mida varjulisem koht, seda rohkem läheb seemet. Mõned seemnemüügifirmad soovitavad seemet võtta 40-60g/m2 kohta, kuid seda on Henn Raave sõnul liiga palju: muru tuleb liiga tihe, osa tõusmeid hävib ja ka ostjale on see kallis.
Enne külvi tuleb muld tasandada (nt sirge laua abil). Muld peab olema piisavalt niiske.
Pärast tasandamist tuleb muld mõne sentimeetri sügavuselt kobestada.
Seemnesegu tuleb kindlasti enne külvamist läbi segada, sest liikide seemned on eri suurusega ja peenem seeme valgub kotipõhja (nt raiheinal on suur ja aasnurmikal väike seeme). Kui seemned jätta segamata, võivad murusse tekkida ebaühtlased saarekesed, kus kasvab ainult üht liiki muru.
Külvatakse tavaliselt käsitsi. Seeme jaotatakse kahte ossa ja külvatakse kahes ristuvas suunas.
Koos seemnega peaks külvama ka väetise: 700 g N, 200 g P ja 1 kg K 100 m2 kohta.
Seeme ja väetis rehitseda ettevaatlikult 5-10 mm sügavusele. Reha ei tohi hooga tõmmata, siis riisutakse kokku ka külvatud seemned ja need ei jaotu mullas ühtlaselt.
Pärast külvi muld tihendatakse kas rullides, rehaseljaga koputades või muul viisil.
Kaks probleemi, mille pärast külvaja esimesel aastal muretsema ei pea, on muru hõredus ja umbrohi.
Mõnikord pole inimesed rahul haljastusfirma tööga, sest muru ei läinud esimesel aastal tihedaks, kuid see pole firma süü, sest õige muru tekib alles teisel aastal.
Esimesel aastal on sageli muru sees umbrohutaimi, mis on enamasti lühiealised. Need hävivad tavaliselt niitmisel. Neid pole vaja välja tõmmata, sest nii tõmmatakse välja ka murutaimi.