Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HEIDIT KAIO
Veel enne suvepuhkusele minekut kavatseb Riigikogu vastu võtta riikliku pensionikindlustuse seaduse, mille järgi hakatakse pensione välja maksma poolteise aasta pärast.
Uus pension ehk pensionireformi esimene sammas hakkab koosnema kolmest osast - baasist, staazhist ja kindlustusosast. Viimane on see, mille võrra erinevat palka teeninud inimeste pension hakkab erinema, loomulikult annab pisut juurde ka suurem staazh. Baasosa on aga kõigil inimestel ühesugune ja selle suurus määratakse igal aastal riigieelarvet vastu võttes. Riigikogu kehtestab igal aastal ka staazhi ja kindlustusosa hinde.
Pension võib kõikuda
Et seaduse põhimõte on maksta nii palju kui raha on, siis praegu võib see tähendada, et Riigikogu kehtestatav baasosa võib olla erinevatel aastatel erinev ja pensioni suurus võib kõikuda. «Seadusesse võiks lisada sätte, et mingil juhul ei tohi baasosaku suurus minna väiksemaks,» arvas üks seaduse koostajatest, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak ja lisas, et sellisel juhul tuleb puudujääv summa leida riigieelarvest.
Kolmapäeval hääletas Riigikogu seadusest välja punkti, mille järgi võis sõltuvalt sissetulekust erineda inimeste pension maksimaalsest neli korda, mis tähendab, et inimeste pension võib erineda tulevikus määramatu arv kordi.
Inimese sissetuleku suurust, millest sõltub ka pensioni suurus, hakatakse arvestama alles 1. jaanuarist 1999. aastal. Et uue riikliku pensioniseaduse järgi hakatakse pensione jagama 2000. aasta 1. jaanuarist, siis on olemas ka aastakäik inimesi, kes saavad kindlustusosakut koguda vaid ühe aasta. Praeguste pensionäride pension muutub baasosa ja igal aastal muudetava staazhihinde võrra.
Vaidlus rublapalga üle
Palju vaidlusi on Riigikogus põhjustanud küsimus, kas arvestada pensionide arvestamisel ka rublapalku, et need, kes said rublaajal suuremat palka, saaksid ka suuremat pensioni. Olulise argumendina on siin välja toodud, et rublapalkade arvestamine tähendaks väiksemale osale pensioni tõusu, aga suuremale osale pensionäridele pensioni külmutamist. Rõhutatakse ka seda, et nõukogude ajal olid haritlaste, õpetajate ja arstide palga väikesed.
Vaidlusi on tekitanud ka ennetähtaegne vanaduspension. Võimalik on minna pensionile kuni kolm aastat enne ametlikku pensioniiga, kuid iga aasta võtab siis kuus protsenti pensioni üldsummast väiksemaks, loomulikult väheneb ka palgaosa ehk kindlustusosa, mis pensioni suurust mõjutab. Ametlik pensioniiga on 63 aastat ja sellele üleminek toimub järk-järgult ehk iga kolme aasta jooksul lisandub üks aasta. Kolm aastat varem on võimalik pensionile minna, arvestades sel hetkel kehtivat pensioniiga. Praegu lähevad mehed pensionile 62- ja naised 57-aastaselt.
Olulise täiendusena on seadusesse lisatud punkt, millega pensioni suurust on võimalik ümber arvutada ka pärast pensionile jäämist. See on tähtis töötavatele pensionäridele, kellel pensioni suurust mõjutav palgaosa suureneb. Töötavatele pensionäridele makstakse lisaks palgale ka pensioni.
Eestisse kolivad välismaal töötanud eestlased võivad kolmapäeval sisse hääletatud parandusettepaneku järgi saada vanaduspensioni, ilma et neilt nõutaks eestimaalastele kohustuslikku 15-aastast tööstaazhi.
1. juulil 1998 jõustub vabatahtlike pensionikindlustusmaksete tegemiseks pensionifondide seadus ehk reformi kolmas sammas
1. jaanuaril 1999 hakatakse arvestama kindlustusstaazhi
1. jaanuaril 2000 hakkab kehtima riiklik pensionikindlustuse seadus ehk esimene sammas
Määramatus tulevikus viiakse ellu pensionireformi teine sammas ehk töövõtjale kohustuslikud maksed pensionifondi