Islandi ja Eesti president: väikeriikide roll kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRIIT ENNET
Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson kutsus Eestit üles tihendama koos- tööd Põhjala ja Balti riike ühendavates piirkondlikes organisatsioonides.
Grímsson ütles eile Tallinnas president Lennart Meriga kohtudes, et piirkondlikes ühendustes suudavad Põhjala riigid ja Baltimaad arendada tõhusat dialoogi Venemaaga. Grímssoni sõnul on Läänemeremaade Nõukogus, Barentsi Mere Nõukogus ja Arktika Nõukogus väikeriikidel palju määravam roll kui suurtes liitudes.
Grímsson väitel hakkavad gloobusel Venemaa, Ameerika ja Euroopa Liidu vahel paiknevad Põhja- ja Baltimaad uuel sajandil rahvusvahelistes suhetes olulist rolli mängima.
Islandi välisminister Halldór Asgrímsson ja tema Eesti kolleeg Toomas Hendrik Ilves leidsid eilsel kohtumisel, et kahe maa majanduskontaktide väljavaated on lootustandvaimad kalanduse vallas. Islandi kalurid püüavad aastas umbes kaks miljonit tonni kala ja kalatööstus annab umbes 70 protsenti riigi ekspordituludest. Asgrímssoni sõnul on Eesti ja Islandi majandussuhted küll väikesemahulised, kuid kasvavad kiiresti.
Eesti ja Island soovivad sõlmida hariduskokkuleppe, mis soodustaks üliõpilaste vahetust. Mitu Eesti üliõpilast on juba Islandi riigi toetusel Reykjavikis islandi keelt ja kultuuri õppinud.
1996. aastal presidendi-ametisse vannutatud Ólafur Ragnar Grímssoni eile alanud neljapäevane Eesti-külastus on tema esimene riigivisiit väljapoole viit Põhjamaad ja kõigi aegade esimene Islandi presidendi visiit Eestisse. Politoloogiaprofessor Grímsson on olnud ka rahandusminister ja Althingi (parlamendi) liige.