Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA TAMMELO
Savist katusekivide paigaldamine erineb tunduvalt betoonist katusekivide paigaldamisest. Erinevat tüüpi kivide paigaldamine on samuti pisut erinev. Täpseid juhiseid selleks tööks saab kivide müüjalt.
Erinevad kivitüübid võimaldavad sobiva lahenduse igasuguse kujuga katusele.
Eestis valmistatavad kivid
AS DS-Dachkeramik toodab kolme liiki savikatusekive. Kõik kivid on põletatud savile iseloomulikult oranzhikaspruunid.
l Hollandi katusekivi ehk S-kivi ehk valtsita kivi kasutatakse katustel, mille kalle on kuni 45 kraadi. See on populaarne mõisahoonete ja vanalinna majade restaureerimisel. See kivitüüp nõuab roovistiku vahekaugust kuni 350 mm. Üks kivi kaalub 3 kilo ja maksab umbes 9 krooni. Ühe ruutmeetri katmiseks kulub keskmiselt 16 kivi.
l Valtskatusekivi kasutatakse püsivuse ja õhukindluse tõttu palju eramute katuste katmisel. Valtskivid sobivad katustele, mille kalle on vähemalt 30 kraadi. Valtskive kasutades peab roovistiku vahekaugus olema vähemalt 340 mm. Valtskivi kaalub 3,4 kilo, maksab umbes 10 krooni tükk, ruutmeetrile kulub keskmiselt 15 kivi.
l Munk-nunn-tüüpi katusekivi koosneb kahest vastastikku asetatavast kivist. Tänu oma plastilisusele, mis jääb teistele kivitüüpidele kättesaamatuks, kasutatakse munk-nunn-tüüpi kive sageli kirikute ja losside renoveerimisel. Need sobivad katustele, mille kalle on vähemalt 40 kraadi. Roovistiku vahekauguseks peab munk-nunn-kive kasutades olema samuti 340 mm. Munk-nunn-kivid on Eestis saada olevatest savikividest kõige raskemad, paar kaalub 4 kilo. Paar maksab ligi 12 krooni ja ruutmeetri katmiseks kulub umbes 17 paari.
Lisaks pakub DS-Dachkeramik savist harjakive, katusekivide kinnitusklambreid ja teisi lisatarvikuid.
Rootsist pärit kivid
AS EstStein pakub viit tüüpi Rootsi tehase Vittinge Tegel savist katusekive.
l Vittinge E13 on ühe lainega S-kujuline katusekivi, mis sobib katustele, mille kalle on vähemalt 18 kraadi. Roovi sammuks peab olema 375 mm. Seda tüüpi savikivi on kõige levinum. Vittinge E13 kaalub 2,5 kg. Üks kivi maksab umbes 15 krooni, ruutmeetrile kulub ligi 13 kivi.
l Vittinge T11 on kahe lainega S-kujuline katusekivi. See sobib samuti katustele kaldega vähemalt 18 kraadi ja roovitisele sammuga vähemalt 375 mm. Vittinge T11 kaalub 2,8 kilo. Üks kivi maksab umbes 15 krooni ja neid kulub ruutmeetrile ligi 10 tükki.
l Vittinge TYP 41 on ühelaineline S-kivi, mida toodetakse nii glasuuriga kui ka ilma. Glasuuritud kive on neljas värvitoonis: pruuni, musta, veinpunast ja rohelist. Katuse kalle peab olema vähemalt 25 kraadi ja roovi samm 295 mm. Üks kivi kaalub 2,6 kilo, ruutmeetrile mahub 16 tükki. Glasuurimata kivi maksab umbes 27 krooni, pruun, must ja veinpunane kivi 36 krooni ja roheline glasuurkivi 39 krooni tükk.
l Vittinge TYP 181 on ühelaineline S-kivi, mida on kolmes värvitoonis: punast, rustik engobei ja rustik blanki. Kivi sobib katustele, mille kalle on vähemalt 25 kraadi, ja nõuab roovitist sammuga vähemalt 312 mm. Üks kivi kaalub 2,7 kilo, ruutmeetrile mahub neid umbes 16 tükki. Punane kivi maksab keskmiselt 27 krooni, rustik engobe 29 krooni ja rustik blank 30 krooni.
l Vittinge TYP K21 on ühelaineline S-kivi kahes värvitoonis: punane ja punakasmust. Sobib katustele kaldega vähemalt 14 kraadi ja nõuab roovitist sammuga 331 mm. Üks kivi kaalub 3,2 kilo, ruutmeetrile mahub neid 15 tükki. Üks Vittinge TYP K21 maksab umbes 32 krooni.
Kõikide kivide juurde on saada ka sobivad harjakivid ja kinnitusklambrid. Lisaks eeltoodutele toodab Vittinge Tegel veel mitut tüüpi savikive, kuid neid Eestis ei müüda.
Vittinge Tegeli savikivid kaaluvad vähem kui DS-Dachkeramiku kivid, sest need on õhemad.
Roovlatid
Roovlattide mõõdud olenevad sarikate sammust ja katusekivi kaalust. Roovide paigaldamisel võetakse aluseks kivide keskmine kattepikkus. Kui katuse pikkus ei jagu täpselt kivide mõõtudega, võib vahemaad mõne millimeetri võrra kohendada. Kui palju seda teha võib, tuleb välja töötada katse-eksitusmeetodil, võttes arvesse ostetud kivide tüüpi. Lisaks võib mõnesentimeetrisi kohendamisi teha räästas.
Roovlattide kinnitamisel tuleb kontrollida, et roovi samm oleks kõikjal ühesugune. Et kõige alumisel kivireal oleks sama kalle mis teistel ridadel, peab räästaroov olema ülejäänud roovlattidest paksem.
Harjaroovi kaugus harjast on muutuv suurus, mis sõltub katuse kaldest, roovlattide mõõtudest, harjakivist ja reakivist kõige ülemises reas. Kui palju katusekivi räästa äärest üle ulatub, sõltub paigaldatava kivi tüübist ja räästa kujundusest.
Aluskate
Aluskate asetatakse sarikate peale, vältimaks kondenseerunud niiskuse tilkumist katusekonstruktsioonidele. Kasutada võib õhku läbilaskvat või mitteläbilaskvat aluskattematerjali. Aluskatet paigaldades liigutakse alt üles, aluskate kinnitatakse papinaeltega ja jätkukohad liimitakse spetsiaalse liimiga.
Õhku läbilaskev aluskate paigaldatakse sarikate vahel asuva soojusisolatsiooni peale. Paigaldamisel tuleb jälgida, et sarikate vahele ei tekiks süvendeid ja aluskate ei tõmbuks kummi. Harja-, kaldharja- ja neelupiirkond kaetakse õhku läbilaskva aluskattega täielikult. Õhku mitteläbilaskev aluskate asetatakse horisontaalselt sarikate peale. Seda ei tohi pingutada, sarikate vahele peab jääma väike nõgu.
Piisava tuulutuse jaoks tehakse aluskatte ja kivikatte vahele tuulutusvahe. Selleks kinnitatakse aluskatte peale sarikate kohale tuulutusliistud ning jäetakse harja ja aluskatte vahele väike vahe. Aluskatte paigaldamisel tuleb vältida räästas «veekottide» tekkimist, vesi peab saama vabalt ära joosta.
Kivide ladumine
Kivide katusele toimetamiseks on võimalik kasutada kivikonveierit või laadijat, mis tõstab üles kogu koorma. Neid masinaid saab rentida. Katuse väiksemate osade jaoks on parim lahendus kanda või visata kivid üles. Raskeid koormaid ei tohi asetada ühte kohta. Et saavutada värviühtlust kogu katusel, tuleb erinevate aluste kivid segada.
Kivide read peavad asetsema roovidega täisnurkselt ja jooksma sirgelt räästast harjani. Töötades liigutakse paremalt vasakule. Viilkatuse või uukide ja vintskapiga kelpkatuse korral tuleb määrata katusekivide keskmine kattelaius ning sobitada see katuse laiusega. Uukide ja vintskapita katuse korral pole see vajalik.
Kelpkatuse juures on oluline jälgida, et kive ladumisel kokku ei lükataks ega laiali tõmmataks. Et ära hoida reakivide lõikamist vasakus servas, on võimalik teha väikseid kohendusi, nihutades kive rohkem vaheliti. Tuleb kontrollida, et kivid ei hakkaks liiga palju nurkades mängima.
Kivide kinnitamine
Savist katusekive võib kinnitada klambrite või mördiga (lubja-tsemendi segu). Vittinge Tegeli kivide puhul soovitatakse kasutada ainult klambreid, DS-Dachkeramiku kive võib kinnitada ka teisiti.
Munk-nunn-kive on võimalik paigaldada ka kuivalt (ilma mördi või klambriteta), kuid sel juhul tuleb kive pööningu poolt mördiga tihendada.
Valtsiga katusekivid paigaldatakse kuivalt, kuivalt klambritega või kuivalt pööningu poolt seguga tihendades. Klambritega tuleb kinnitada iga kolmas kivi diagonaalses lõikes ja kõik kivid räästas, viilureas, ümber läbiviikude ja neelude. Tuulistes paikades, näiteks rannikualal, ja suuremas kõrguses ning üle 55-kraadise katusekalde korral tuleb kinnitada kõik kivid.
Kasutada tuleb kivid tootnud firma valmistatud klambreid, olenevalt kivide tüübist on valida mitut tüüpi klambrite vahel.
Mördiga kinnitamisel kinnitatakse kõik kivid. Piki- ja põikivuuke tuleb enne niisutada, sest kuiv kivi imab mördist kiiresti vee välja ning mört hakkab pudenema. Kivide paigaldamisel ei tohi mörti valtsiga kivi valtsi sisse suruda, S-kivi puhul väljapoole pressida.
Munk-nunn-kivid asetatakse roovistikule nii, et «munk» kataks kahe «nunna» vahele jääva pilu. «Nunn» paigaldatakse pea osas põiki liitega, kusjuures ülemise rea kivid surutakse alumise kivirea peale. Mingil juhul ei tohi «nunnasid» täielikult mördiga täita. Et «munk» ulatub allservas pisut üle «nunna» ääre, tuleb neid räästas sirge serva saamiseks veidi lõigata.
Valtsiga kivide paigaldamisel tuleb kinni pidada välja arvutatud roovi sammust ja kivide kattelaiusest.
Neelud tehakse metallist või PVC-st. Tuleb jälgida, et neel oleks vettpidav, vesi tuleb neelust räästarenni juhtida. Neel kinnitatakse servadest haakide ja korrosioonikindlate tihvtide abil. Et metallist neel ei tõmbuks kõveraks, ei tohi ta olla liiga jäigalt kinnitatud. Reakivid asetatakse vastavalt neelu kujundusele sellele võimalikult lähedale.
Lisatarvikute paigaldamine
Liited tehakse plekist, sealjuures tuleb arvestada nende liikuvusega. Arvestada tuleb ka kohalike ehitustavade, kliimatingimuste, sarikate pikkuse ja katuse kaldega. Nimetatud teguritest oleneb liite ülekatte suurus.
Lumetõkkekandurid, haagid, katuseastmed jms kinnitatakse katusele kruvidega. Jälgida tuleb, et sealjuures ei kahjustataks katuse vettpidavust. Katusekivid ei tohi kannatada kandurite ja konksude raskuse all.
Läbiviigukohtade jaoks on vajalikud teisest materjalist läbiviigud. Piksevarda kandurid ja hoidjad tuleb paigaldada katuse katmise käigus koos katusekividega.
Viil kaetakse äärekivide, puidu või plekiga. Räästa katmisel katusekividega tuleb jälgida räästa kujundust ja vajalikke tuulutusavasid. Räästareas paigutatakse kivid räästa servaga tasa või nii, et need ulatuks üle räästa serva. Kui kivid ei ulatu üle räästa serva, tuleb räästale kinnitada räästalaud. Lumerohketes piirkondades paigutatakse kivid räästa servaga tasa.
Nagu harigi kaetakse kaldhari harjakividega. Katusekivid tuleb nii sobitada, et kaldharja juures tekiks kitsas kaldharjaga paralleelselt jooksev vuuk.
Harjakive võib paigaldada kas harjatihendite ja ventilatsioonielementide abil või mördiga. Tihendite ja ventilatsioonielementidega katmisel kinnitatakse kivid harjakivi klambritega. Harja otsad kaetakse harjakivi otsaplaatidega. Enne mördiga katmist tuleks harjakive niisutada ja harjakivi servad mördiga katta, kuid kive mitte mördiga täita. Harja otsad kaetakse samuti mördiga.