Priitahtlikud päästjad kihutavad uunikumidel tuld kustutama

Sellised autod teevad vabatahtlike päästjate käsutuses veel head tööd.

FOTO: Päästeamet

Hoolimata kitsastest aegadest on vabatahtlike päästjate tegevus tõusuteel, sest komandode hulk kasvab, just saadi riigilt rekordhulk autosid ning vastloodud päästeliitu kuulatakse isegi riigkogus.

Tõsi, nende rohkem kui 60 päästeotstarbelise auto hulgas, mille vabatahtlikud päästjad eelmise ja selle aasta jooksul said või saamas on, leidub hulga efektseid uunikume nagu näiteks Mercedese tulekustustusauto 1972. aastast, mis läheb Piirissaarele, rääkimata nõukogude päritolu masinatest.

«Vabatahtlikud hakkavad sellist autot siis ehitama ja remontima,» selgitas vabatahtliku pääste aktivist ja jaanuaris loodud priitahtliku päästeliidu juhatuse liige Rait Killandi, kes ise kuulub vabatahtlike komandosse Tallinna lähedal Kaberneemes. «Näiteks meil on 1973. aasta paakauto ja ehitasime seda kaks aastat,» rääkis ta. Vabtahtlike rahakott sõltub Killandi sõnul väga palju vallast ning on seetõttu eriti praegusel ajal kurvalt õhuke.

Asjad paranevad

Küll aga rõõmustab Killandi, et asjad on vabatahtlikkuse rindel viimasel ajal siiski tunduvalt paranenud. «See on erandlik, et nii palju autosid laiali jagati. Siiani on olnud väga harvad juhud, kui oleme autosid saanud,» kommenteeris ta. Varasematel aastatel on kodanikualgatuse korras loodud vabatahtlike komandod pidanud Killandi sõnul enamasti ise vaatama, kust vajaliku tehnika leiavad, kuigi ka päästeamet on vahel üht-teist vajalikku andnud. «Kaberneeme on isegi ükskord ostnud ühe auto siseministeeriumi oksjonilt,» rääkis ta kurioossest juhtumist.

«Põhjus on see, et päästeameti masinapark on uuenenud,» selgitas päästeameti pressiesindaja Marek Simulman suurt autode hulka. «Samuti on viimastel aastatel vabatahtlike toetamisele rohkem rõhku pandud,» lisas ta.

Priitahtlike liit

Rait Killandi sõnul on vabatahtlike hääle tugevamaks muutunud priitahtliku päästeliidu loomine. «Kui saime päästeliidu tehtud, siis samal hetkel võeti meid õiguskomisjonis tõsiselt ja väga asjalikult suhtuti meie ettepanekutesse,» kiitis ta tööd uue päästeseadusega. Praegu koondab liit 30 komandot, kuid kokku on neid Killandi hinnangul ligi 100 ja nad kõik soovitakse ühe mütsi alla saada. 74-l on leping päästeametiga, mis tähendab, et nad saavad sõita Häirekeskusesse tulnud väljakutsetele. Kel lepingut pole, tegutsevad oma vallas, kui keegi abi vajab.

«Näiteks Maarja külas on oma punt ja neil on üks auto ja nad saavad aidata tulekahjusid kustutada. Enam vähem nii see käibki, et naabrimees helistab teisele naabrimehele,» selgitas Killandi, vabatahtlike tööd kohtades, kuhu kutseline komando ei pruugigi alati nii kiiresti kohale jõuda.

Vabatahtlikkus on popp

«Vabatahtlik tegevus on kindlasti populaarsemaks muutunud,» tõdes Killandi, kelle andmetel peaks Eestis olema üle paari tuhande vabatahtliku päästealaga tegeleja. «See on suur arv. Enamasti on need oma kogukonna pärast muretsevad inimesed,» rääkis ta.

Üks oluline võit, mille vabatahtlikud uue päästeseaduse puhul saavutasid, oli abipäästja nimetuse kaotamine. «See ei sobinud ühelegi vabatahtlikule. Me ei ole kellegi abi- või lisa- või varupäästjad,» kinnitas Killandi. «Ma pean suurima rahuloluga teatama, et selle muutmine oli meie suurim prioriteet ja saime selle seadusesse kirja. Isegi kui abipäästja nimetus oleks andnud meile täiendavaid õigusi, siis sellega muudetaks meie staatust kogukonnas allapoole,» ütles Killandi. «Me olime, oleme ja jääme vabatahtlikeks,» viitas ta sajandipikkusele traditsioonile Eestis. Samuti tehakse päästeliidu ettepanekul muudatus riigivara seadusesse, nii et tehnikat võib kohaliku omavalitsuse asemel anda ka otse MTÜ-le.

Raskused tekivad vabatahtlikul siis, kui tööandja ei taha, et töötaja oma valvekorra tõttu järsku keset tööpäeva sõna otseses mõttes tuld kustutama peab tormama. «Ega nad eriti hästi sellesse ei suhtu,» tõdes Killandi. Uues päästeseaduses on siiski punkt, et vabatahtlikul on vähemasti õigus saada aega tööandjaga läbi rääkimiseks. «See on minu arvates märgiliselt väga oluline,» ütles Killandi.

Abikomando vabatahtlik päästja saab õiguse teha päästetöid, vajadusel siseneda valdusesse ja äärmisel vajadusel kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu, näiteks selleks, et hoida isikuid põlevast majast eemal.

Tagasi üles