AVO GRAF,

Beeta Varahaldus

Aasta 1636 sai tuntuks tulbimaaniaga, mis leidis aset Hollandis ja väiksemal määral ka mujal Euroopas. Antud buum põhjustas arvatavasti ka ajaloo ühe suurima börsikrahhi.

Erakordselt suur nõudlus haruldaste tulbiliikide järele tekitas tulbisibulatega kauplemise vajaduse mitmel Hollandi linna börsil. Sarnaselt tänapäevaga teenisid ka 17. sajandi maaklerid suurtelt hinnakõikumistelt ja tulpides nähti selleks uut võimalust.

Et hinnad tõusid, siis ei pidanud rikkaks saamist kaua ootama. Alguses olid kõik äärmiselt enesekindlad ja võitsid. Paljud inimesed said rikkaks üleöö. Ja see tiivustas üha enam inimesi paigutama oma vara tulbisibulatesse. Kõik arvasid, et tulpide hinnad kasvavad igavesti. Kõik, alustades rikkaimatest ja lõpetades toateenijate, talupidajate, korstnapühkijate ja meremeestega, spekuleerisid tulpidega. Paljud inimesed müüsid kogu oma vara. Majad ja maatükid olid müügiks naeruväärselt madalate hindadega. Välismaalased, sarnaselt hollandlastega, langesid börsimaania ohvriks ning raha voolas riiki igast ilmakaarest. Eluks vajalike varade väärtus tõusis, kuna rikastuma tulnud spekulandid vajasid maid, maju, vankreid ja hobuseid. Ka tulpide hinnad jätkasid täiendava nõudluse tõttu tõusmist.

Nagu iga hästi alanud loo puhul tekkis hulk kahtlejaid, kes ei uskunud ilusa loo lõputut jätkumist. Rikkamad lõpetasid tulpide soetamise ja asusid neid kasumiga müüma. Järjest rohkem sai selgeks, et keegi kaotab lõpus väga palju. Selle veendumuse levides hakkasid hinnad langema ja möödunud tasemele nad ei tõusnudki. Kindlustunne oli kadunud ning diilerite seas võttis maad eriline paanika. Hinnad olid lepingu sõlmimisest kuni selle täitmiseni langenud üle kümne korra. Ostjad keeldusid kas hinnavahet kinni maksmast või siis kaubast. Teateid tehingute mittetäitmisest tuli päev-päevalt üha enam. Algatati üha enam kohtuasju, kuid need ei viinud kusagile, sest hasartmängu reguleerivad seadused puudusid. Vähesed, kes olid suutnud rikastuda, peitsid raha või investeerisid selle Inglismaale. Kaotajad pidid üle elama saabunud rasked ajad. Hollandist kui maailma ühest võimsama majandusega riigist ei saa rääkida aga sellest ajast alates.

Eestis asetleidnud börsimaania ja sellele järgnenud krahh on väga sarnased 17. sajandil Hollandis toimunule (muidugi teatava reservatsiooniga). Aeg-ajalt ajalugu kordub.

    Tagasi üles