Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
Korteriomanik küsis, kas on õige, kui talle arvestatakse prügivedu korteri ruutmeetri järgi. Ta ütles, et korteri ruutmeeter ei tekita ju prügi, seda teeb ikkagi inimene.
Riigi tarbijakaitseameti teenuste osakonna juhataja asetäitja Peeter Ühtegi sõnul on valitsuse määruse nr 254 järgi 12. augustist 1993 üürnikule määratud prügivedu ruutmeetri järgi, omanikul on aga hooldusfirmaga lepingusuhted.
Tallinna hinna- ja konkurentsiameti juhataja Aave Põdra sõnul arvestatakse Tallinnas prügiveo hinda korteri ruutmeetri pealt, mis teeb umbes 33-70 senti m2, olenevalt prügiveofirmast, konteinerite hulgast ja kui tihti neid tühjendatakse.
Arvestamine käib nii, et prügiveofirma esitab arve ühistule või kinnisvarahooldusfirmale. Viimased otsustavad ise, kuidas nad selle eest maksavad ja seda jagavad, kas korteri ruutmeetri või elanike arvu järgi. Kui ühistu üldkoosolek otsustab, võidakse korraldada arve maksmine elanike arvu järgi korteris.
Kui ühistut pole veel loodud, võib Tallinnas teatud arvu elanike esindaja pöörduda hooldusfirmasse, kes võib vastavalt soovijate hulgale ja vajadusele prügiveo eest maksmise ümber muuta.
Tartu Eluruumide Haldamise Asutuse üüriarvestaja Viivi Soo sõnul saab üldises korras muutusi teha (s.t maksta elanike arvu järgi) korteriühistu soovil, kes sõlmib lepingu otse prügiveofirmaga. Selleks on vaja üldkoosoleku otsust. Kui aga erastamata korteri omanik soovib maksta prügiveo eest elanike arvu järgi, siis ei saa ta seda teha enne ühistu moodustamist.
Viivi Soo sõnul oleneb hind prügiveofirmast ja tarbijast, see võib olla nt 50 sendi ringis ruutmeetrilt.
Aave Põdra ja Viivi Soo sõnul on kindlasti valdav prügiveo eest maksmine ruutmeetrilt.