Lähedased püüavad leida pojatapjale õigustust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIU PÕLD
Raplamaal oma poja tapnud Raimi Puusepa lähedased otsivad veresüüga mehele õigustust tema naise Ivika süüdistamises abikaasa tasakaalust väljaviimises ja tema surumises oma tuhvli alla.
Eelmise aasta 13. mail Raplamaal Oola küla Pearu talus oma 8-aastase poja tapnud mehe üle on peetud kaks kohtuprotsessi. Rapla maakohus karistas Raimi Puuseppa (38) tahtliku tapmise eest 10-aastase vabadusekaotusega, millele Tallinna ringkonnakohus äsja prokuröri ja kohtualuse abikaasa nõudel veel kaks aastat lisas.
Süüdimõistetu õe ja tolle sõbratari kinnitusel pole kohtud asja tuumani jõudnud ega seda otsinudki. Naised on veendunud, et Puusepp ei pannud toime tahtlikku tapmist, vaid juhtunu oli 14 aastat kestnud peretüli viimane - kõige traagilisem ja kõige verisem, kuid kõrvaltvaatajaile ka kõige arusaamatum vaatus.
Instinkt varjutas mõistuse
Ringkonnakohtu istungil taotles Ivika Puusepp abikaasale rangemat karistust. Naise soov oli, et kohtuotsusest jääksid välja sõnad, mis viitavad abikaasade tülile ja politsei majjatulekule kui lapse tapmisega seotule. See soov täitus.
Naise väitel pani mees raskeima teo toime läbimõeldult, kusjuures «tema omaniku- ja hirmuinstinktid olid ületanud isainstinkti». Kriminaalasja uurimise käigus väitis naine, et «mehe tegu oli põhjustatud soovist maksta talle kätte tema soovidele mittekuuletumise tõttu».
Kas asi oli nii või teisiti, teavad kõige paremini süüteo osapooled, kuigi on ka teisi, kes seda tragöödiat peast ära ei saa. Näiteks Paikuse politseikooli turvataktika õppejõud Arvo Pille ja Tarmo Miilits on analüüsinud, mis juhtunuks siis, kui K-komando minek Puuseppade majja oleks hommikuni edasi lükatud.
Mõlemad spetsialistid tõdesid, et otsus ründamise kasuks langetati kiirustades, kuid ka seda, et sellise otsuse tegemisele «aitas kindlasti kaasa ka Ivika Puusepa nõudmine midagi ette võtta», et koos relvastatud isaga majas peidus olev poeg vabastada.
«Et politseid tegutsema sundida, võis ta (Ivika Puusepp - T.P.) kirjeldada Raimi Puusepa ohtlikkust tegelikust suuremana,» ei välistanud Pille ja Miilits.
Nagu teada, sisendas naine politseinikele, et mees tapab kogu pere.
Mees kartis naist
Raimi Puusepa õe Selma Erdmanni ja tema sõbratari, Raimit hästi tundva naise sõnul polnud Ivika iial rääkinud, et Raimi on vägivaldne, küll meenunud see talle kohtus.
«Aga mitte see, kuidas ta ise aastaid tagasi oma Tallinna kodu, ka teleri, külmkapi ja Raimi riided kirvega puruks hakkis ning pimedast armukadedusest, ilma mingi põhjuseta võõrast last peksis,» meenutas õde.
Vägivalla eest lapse kallal karistati Ivikat aastase vabadusekaotusega tingimisi. Just selle karistuse pärast polnud ta saanudki naiste sõnul relvakandmisluba, kuid et varandust olnud palju, oli mees sunnitud oma kodu kaitseks 1992. aastal siiski jahipüssi muretsema, ebaseaduslikul teel.
«Ivika ju teadis, et relv majas on, seda teadis ka Rapla politsei, aga karistada sai selle eest nüüd üksnes Raimi,» nägid naised ebaõiglust.
«Ivika tegi oma mehe rohust madalamaks ja pani ta alaväärsuskompleksi põdema,» rääkis õde. «Raimi ei võinud Ivika juurest ära minna, sest naine ähvardas ta isaõigustest ja kodust ilma jätta.»
«Ivika rääkis, et ta tegi Raimi seljale valge risti, et mees minema ei läheks. Raimi uskus seda,» täiendas sõbranna. «Mees oli talleke.»
Naine mängis meest
Selma Erdmanni kinnitusel tegi Ivika Puusepp tema vennast selgrootu olendi, kes elas koduperenaise elu.
«Raimi õpetas lapsi, viis neid kooli, tegi süüa, pesi pesu, ehitas kodu,» rääkis õde. «Ivika ei lasknud teda tööle, sest oli väga armukade.»
Õe sõnul oli ta vend tasakaalukas, heasüdamlik, kuid kinnine. «Ainus, kellele Raimi oma muret kurtis, oli ema,» meenutas ta. «Aga sellekski oli tal vähe võimalusi, sest Ivika ei lubanud teda kunagi üksi kodust välja - ikka pidi ta lapsed ühes võtma.»
Naised kinnitasid, et Raimi olnud äärmiselt järeleandlik, mis andnud Ivikale võimaluse alati oma tahe läbi viia. «Ivika teenis inimesi tohterdades hästi, tal oli raha, tema oli peremees. Raimi sõltus temast vaimselt, füüsiliselt ja materiaalselt,» rääkis õe sõbranna. «Selles peres oli naisel mehe ja mehel naise roll.»
Peretüli ohvrit, 8-aaastast Raini meenutasid naised, pisarad silmis. «Rain oli Raimi jaoks kogu taevas ja maa,» rääkis õde. «Ma ei usu, et Raimi talt elu tahtlikult võttis.»