Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
Et jalgratas ei muutuks sõidukõlbmatuks, tuleks seda pidevalt hooldada.
«Kui jalgrattaomanik märkab rattal mingit viga, tuleks see kohe kõrvaldada,» nentis Tartu Vanalinna Spordikooli treener Rein Pruuli. «Kui viga süveneb, läheb ka parandamine kallimaks.»
Pidev hooldus
Et jalgratas püsiks sõidukorras, tuleks iga päev määrida ketti, eriti pärast vihmase ilmaga sõitmist. Rein Pruuli soovitas ketti määrida ketiõliga või -aerosooliga, mis ühtlasi ka peseb ja puhastab. Kui seda teha autoõliga, hakkab kett tolmu koguma.
Järjepidevalt tuleks pumbata ka jalgratta kumme. Seda tuleks teha enne, kui need päris tühjaks saavad.
Kumme ei tohi pumbata liiga täis, sest siis need võivad lõhkeda. Kummirõhku saab kontrollida bensiinijaamades (väliskummi peale on kirjutatud, kui suurt rõhku see kannatab). Bensiinijaamades saab ka kumme tasuta täis pumbata.
Müügil on ka universaalne pump, mis sobib nii autole kui ka jalgrattale. Selles pumbas on pööratav kummitükk - autokummi pumbates sobib üks pool, jalgrattakummi pumbates teine. Eraldi on müügil pumbad linnajalgratastele ja autodele või mägiratastele.
Vanadel ratastel on soovitatav vahetada ventiil kuulklapiga ventiili vastu, nii on kumme hõlpsam täis pumbata.
Täishooldus
Igal sügisel enne ratta seismapanemist tuleks teha täishooldus, st määrida kõiki veerevaid osi. Seda võib linnasõitja teha tahkemate automääretega, Esso laagrimäärdega või vene ajast tuntud Litoli 24-ga. Võidusõiduratta jaoks on erimäärded.
Et kummid ei praguneks, tuleks ratas talveks kuhugi riputada, mitte aga jätta see kummidele seisma.