RAIMO NÕU

Mõni päev tagasi sai FC Flora kokku Lilleküla staadioni projekti detailplaneeringu lähteülesande kõik kooskõlastused, mis esitatakse Tallinna linnavolikogule.

FC Flora kavandatud Lilleküla jalgpallikompleks hakkab realiseeruma. Paar päeva tagasi saadi viimane kooskõlastus ning nüüd on kõik vajalikud nõusolekud 14-lt asutuselt olemas. Esimese hooga kavatseb Flora rajada 5000-kohalise murusoojendusega esindusstaadioni, seejärel viis harjutus- ja treeninguväljakut.

Klubi peadirektor Ainar Leppänen ütleb, et suurem töö on nüüd ühel pool. «Paaril kooskõlastusel on mõned märkused, kuid ükski märkus ei ole nii suur, et paneks kogu projekti seisma,» usub Leppänen.

Flora viib lähipäevil kogu paberimaterjali hetkel kollektiivpuhkusel olevasse Tallinna linnavolikogusse ning positiivse vastuse korral hakatakse tegelema maaküsimusega. Projekti alla kuuluv maa-ala Lilleküla raudteeristil on riigi omanduses, mille FC Flora soovib rendile võtta. Võimalik on ka variant, et maa läheb linnale, kes rendib selle edasi.

«Pärast volikogu nõusolekut võib veel minna kuni paar-kolm kuud, enne kui saab rääkida ehitusloast ja kopa maasse löömisest. Aga selle hetkeni teeme vastavalt kokkuleppele Tallinna Kesklinna valitsusega platsil heakorrastustöid,» on FC Flora peadirektor optimistlikult häälestatud. «Plats on kujunenud prügimäeks, mida me nüüd puhastame.»

Prügi asemele rohelisus

«Lilleküla on FC Flora projektides prioriteet,» ütleb Leppänen. «Siin saab korraldada rahvusvahelisi mänge ning 5000 istekohta peaks esimesed paar-kolm aastat sobima. Aga projektis näeme ette, et vajadusel saab staadioni laiendada.»

Kõikide Eesti staadionide projekteerimisega seotud Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) arhitekt Haldo Oravas ütleb, et staadioni projekteerimisel on arvesse võetud pea kõiki UEFA soovitusi ja nõudeid. «Staadioni teine ja kolmas korrus on fännidele. Kokku on seitse isterida. Neljandale korrusele on planeeritud pehmete toolide ja rõdudega VIP-tsoon ja pressitribüün,» tutvustab Oravas. «Kuna tribüün asub staadioniäärest eemal, on tribüüni ette vajadusel võimalik paigaldada metallkonstruktsioon, mis loob 2000-3000 lisakohta.»

Leppänen rõhutab koha maalilisusele ja osutab lagedale maa-alale: «Kompleksi ühel äärel asub praegu ilus hõbepajuallee, teise poole täidame samuti puudega. Keskel on aga rohelised väljakud. See ala muutub täielikult.»

Staadionikompleksi ehitamisele kulub 32 miljonit krooni, sellest FC Flora annab 12,5, UEFA 9, sponsorid 6,5 ja Eesti valitsus UEFA laenuna 4 miljonit krooni.

Kadriorg ei sobi

Lilleküla staadioni ehitamisele kulub vähemalt 18 kuud. Enne selle valmimist tuleb nii Eesti klubidel kui maakoondisel võõrustada mitmeid külalisi. UEFA on öelnud, et Kadrioru staadion nõuetele ei vasta. Põhiliseks puuduseks on eraldi istekohtade puudumine.

«UEFA saatis meile paar päeva tagasi kirja, kus on märgitud, et erandina lubatakse kuni augustini Kadrioru staadionile pealtvaatajaid kitsenduseta,» tutvustab Leppänen UEFA läkitust. Augustist tuleb Eestisse uuesti UEFA delegatsioon, kes hindab olukorda, vaatab asjade seisu üle ja võib teha otsuse, mis sulgeb Kadrioru staadioni jalgpallifännidele.

Kadrioru pinkide nõuetepäraseks vahetamist peab FC Flora peadirektor ebareaalseks: «Kuna staadioni omandiküsimus on lahtine, on selge, et keegi sinna alla raha ei pane.» Probleemiks on saanud mitmed kohtuasjad. Viimasena soovib kohtu kaudu staadionialust maad õigusjärgluse alusel endale saada Kadrioru staadioni endine omanik, Dünamo õigusjärglane Põhjakotkas.

Vutijuhid Kadrioru staadionile hammast ei pure. «Jalgpalli jaoks ei ole see eriti sobiv. Turvanõuded, parkimisprobleemid, liikluskorraldus...» loetleb Leppänen Kadrioru kitsaskohti.

Rahvusstaadion ohus

Samas on tihe probleemiderõngas ümber EJLi kavandatava rahvusstaadioni, mis peaks rajatama Lastestaadionile. «Omandiküsimused on keerulised. Need võivad saada nii määravaks, et projekt ei realiseerugi,» teab Leppänen. «Jalgpalliametnikud ei ole lootust aga kaotanud.»

Et kahest kärbsest ükski kätte saada, on FC Flora ja EJL käed löönud ja alustanud väiksema, Lilleküla-projektiga. Leppänen mainib, et vahepeal oli kaalumisel odavam ja lihtsam projekt - ümber kavatseti ehitada Männiku staadion, mida Flora rendib praegu treeninguteks. Väljaku omanikega ei saadud siiski kokkuleppele ning Flora leidis sobivaks ehituspaigaks Lilleküla.

«On halb, et klubil ei ole oma staadioni,» kinnitab Leppänen. «Kaasaegne klubi ei saa eksisteerida ilma staadionita.» FC Floral on see mure lahenemas.

    Tagasi üles