Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVELYN KALDOJA
Täna sada aastat tagasi suri tuntud Saksa riigimees Otto von Bismarck, tema surmapäeva võib ühtlasi pidada ka kõmufotograafinduse sünnipäevaks.
Need, kes peavad kõmuajakirjandust viimaste kümnendite paheks, eksivad rängalt. Varalahkunud Walesi printsess Diana polnud sugugi esimene kõmujanu ohver, sajand varem langes samasugusesse lõksu väljapaistev Saksa poliitik, aastakümneid keisririigi kantsleriametis olnud Otto von Bismarck.
Pärast surma ohvriks
Täna sada aastat tagasi, 30. juulil 1898. suri Raudne Kantsler oma maamõisas Hamburgi lähedal ja isegi siis ei andnud rahva kõmujanu talle rahu. Kaks sensatsiooni- ja rahahimulist fotograafi Wilhelm Wilcke ja Max Christian Priester tungisid mõni tund pärast riigimehe surma salaja tema suriruumi pildistama, edastab uudisteagentuur dpa.
Amatöörfotograafid Wilcke ja Priester said endise kantsleri ja Saksamaa ühendamise idee põhiautori Otto von Bismarcki surmast teada oma tuttavalt, kes töötas tema majas kammerteenrina. Järgmise päeva varahommikul, umbes kella nelja paiku, kui kõik majalised magasid, tungisid piltnikud ruumi, kus lebas Bismarcki surnukeha.
Jätmaks muljet, et foto on tehtud peaaegu kohe pärast kunagise peaministri surma, keerasid mehed öökapil seisnud kella 23.20-le. Selleks, et vältida hilisemaid kahtlusi foto autentsuses, sätiti laiba pead ja patju ümber nii, et nägu paremini näha oleks.
Alandav pilt
Täna sada aastat tagasi tehtud pilt ei jää kuidagi alla fotodele, mis on tehtud Alzheimeri tõbe põdevast Ronald Reaganist või mida paparatsod võisid teha Diana hukkumispaigas aasta tagasi. Abitumas seisundis, kui surnud Bismarck sellel fotol, on raske olla: 83-aastane mees, kelle näol on näha kõrge ea ja põetud raske haiguse jälgi, lebab ihuüksi surivoodil, ainus silmatorkav ese lähikonnas on ööpott voodi kõrval toolil.
Ettevõtlikud fotograafid oma hulljulge ja hoolimatu töö eest kopsakat tasu siiski ei saanud. Peagi said jaole Bismarcki omaksed, kes kaebasid nad kohtusse. Kohtuotsusega konfiskeeriti piltnikelt nende ebaseaduslike fotode negatiivid ning saadeti mõlemad mehed loata eravaldusesse tungimise eest vangi.
Alandavate surifotode avaldamine olnuks tugev löök kogu Bismarckide klannile ja mitte ainult selle pärast, et neile ei meeldinud, kui nende eraelus soriti. Otto von Bismarcki poliitikukarjääri vältel ja hiljemgi oli terve tema pere palju vaeva näinud mehele suure ja vägeva maine loomisel.
Bismarckilt pärineb palju tsitaate, surivoodil ütles ta aga sõnad, mis võtavad kokku nii tema kui paljude tänastegi meediakuulsuste saatuse: «Need tüübid oma plõksutajatega kindlasti juba ootavad kõikjal siin ümbruses. Iial ei või teada, millal sind tulistatakse või pildistatakse.»