Silmet: endisel uraanitootjal nina vee peal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAIVO PAJU
Täna on Silmetil nina vee peal, aga möödunud aastal olime tõelises uppumissurmas, tõdeb Silmet Grupi nõukogu esimees Tiit Vähi. Omanikud ootavad tänavu 25 miljoni kroonist kasumit.
Pool sajandit tagasi lendasid õhku Sillamäe sadama kaid, paisates kõikjale laiali hiiglaslikke veesambaid. Ilmselt julgeolekukaalutlustel, arvavad kohalikud tagantjärele. Vaikne Sillamäe muutus kinniseks linnaks, rahumeelse põlevkivitööstuse asemele kerkis uraanimaagi töötlemise kombinaat. Saladuskate sellelt tehaselt hakkas hajuma alles mõned aastad tagasi, ehkki uraanitootmine lõpetati juba kaheksakümnendatel.
Korraliku lennuvälja suuruses kompleksis, mille lõpuni valmis ehitamata tootmishooned paistavad ka Tallinna-Peterburi maanteele, jäid edasi töötama kaks tsehhi: haruldaste metallide ning haruldaste muldmetallide tsehh. Tehase kauased juhid, kes on saanud ettevalmistuse Venemaa parimates kõrgkoolides, vihastavad, kui keegi need omavahel segamini ajab.
«See on nioobium, haruldane metall,» näitab tehase tootmisdirektor Anatoli Vihharev treipingis olevat, umbes kahe meetri pikkust ja mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga metallsilindrit. Neljas pööraselt võimsas elektronahjus, mis annavad samasugust kuuma nagu 1100 elektripliidi plaati, on näha, kuidas imepisikesed sulametalli tilgad vaikselt kukuvad.
Silmetis ei ole näha ahjudest välja voolamas lõõskavat metalli, mida musklilised terasmehed taltsutaks. Pisut teleskoopi meenutava ahju taga istub vaid üks operaator, kes kogu protsessi juhib.
«Nioobiumi tootmine ongi teadusmahukas, see on Eesti jaoks väga sobilik,» räägib Silmeti juhataja Jüri Soone, keda varem teati kui põlevkivikeemiakombinaadi Kiviter direktorit.
Ent nioobiumi järele on siiski piisavalt nõudlust, Silmeti haruldaste metallide tsehh töötab juba täisvõimsusel. Nioobium on väga vastupidav metall, mis sulab alles 2500 kraadi juures ning on vastupidav ka korrosioonile. Kasutusalasid on sel metallil palju: kosmosetööstus, reaktiivmootorite düüsid, ülijuhtivad sulamid «See annab tulevikuks lootust,» tõdeb Jüri Soone, jutustades, kuidas nioobiumikangid reisivad Sillamäelt Ameerikasse, Euroopasse, Aasiasse.
Nioobium on kallis kui kuld, ühe koorma hind võib ulatuda 5,5 miljoni kroonini. Just selline koorem langes tänavu Lätis röövlite saagiks.
Samast toorainest, millest nioobiumi, toodetakse ka teist haruldast metalli - tantaali. Ent seda ei väljasta tehas mitte kangides, vaid hüdroksiidina.
Tantaali maailmaturg on heitlikum, kuid tulevikku peaks olema selgi metallil: tantaal on üks väheseid metalle, mis inimorganismis olevate ühenditega ei reageeri ning seda saab kasutada näiteks luude jätkamisel.
Muldmetallid
Tehase teine tsehh, mis oma kümmekonna korrusega annab ise tehase mõõdu välja, aga seisab. Vaevaliselt on see tsehh töötanud juba paar viimast aastat. See tsehh toodab haruldasi muldmetalle, näiteks tseeriumi, lantaani, neodüüni, samaariumi. Lantaani kasutatakse nafta krakkimisel, neodüüni püsimagnetite valmistamisel, tseeriumi optika lihvimisel.
Ent maailmaturul on muldmetallide järele nõudmine haruldastest metallidest hoopis väiksem. Hiina on täitnud siin oma odava toodanguga maailmaturust 70 protsenti. Seetõttu tsehh seisabki.
Silmeti juhataja Jüri Soone loodab väga, et tehas siiski 7. septembril käivitub, kinnitades, et käsil on tõsised läbirääkimised ostja leidmiseks.
Tehas, mille läinud aasta jaanuaris erastasid 17 miljoni krooni eest ravimikaubandusega alustanud Magnum Grupp (kuulub vendadele Linnamäedele ja Georg Gavronskile) ning Välis-Eesti ärimees Thomas Bjorn Waldin, tõi omanikele kaasa üllatuse: kui audit valmis, oli seal kirjas, et ettevõttes puudub adekvaatne raamatupidamine, kuid olemasolevate andmete põhjal võib öelda, et ettevõte on pankrotis.
Silmet oli pankrotis
«Meil oli valida, kas kanda 17-miljoniline investeering maha, panna käed tasku ja lahkuda, või panna raha veel juurde,» räägib nõukogu esimees Tiit Vähi. Bilansi puhastamise järel lisasid omanikud firmasse mullu augustis 40 miljonit, tänavu märtsis veel kümme miljonit krooni. 17 miljoni asemel läks tehas uutele omanikele maksma 67 miljonit krooni.
Oma raha panid mängu ka Tiit Vähi ja nõukogu liige Mehis Pilv, kellest on saamas samuti Silmet Grupi aktsionärid. Tänavu loodavad omanikud teenida läinud aastal loodud Silmet Grupist kuni 25 miljonit krooni kasumit.
Silmet Grupp on kontsern, kuhu lisaks Silmeti tehasele kuuluvad veel Silmet Kinnisvara, Sillamäe Sadam, Sillamäe SEJ ja Ökosil. Viimane on ühisfirma riigiga, mille ülesandeks lahendada jäätmehoidla probleeme. Sillamäe sadam on aga päris uus projekt, mida hakatakse rajama sajandivahetuse paiku, kui praegu käivad uuringud selle rajamist õigustavad. Sillamäe Soojuselektrijaam aga andis suurema osa esimese viie kuu kasumist.
«Riik tegi teisel katsel head äri, müües kallilt pankrotis oleva ettevõtte,» tunnistas Silmet Grupi juhataja Neeme Jõgi. «Aga täna võin öelda, et üks problemaatiline ettevõte on selgelt päästetud.»