Riigimeedia toetus on lahtine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NILS NIITRA
Valitsus pole jõudnud üksmeelele, kui suur peaks olema ETV-le ja Eesti Raadiole uue ringhäälinguseaduse alusel makstav riigipoolne toetus.
Seaduseelnõu senise versiooni kohaselt hakkavad ETV ja riigiraadio saama riigieelarve kogumahust 1,056 protsenti toetust. Selle aasta eelarve mahtu arvestades oleks see summa ligi 150 miljonit krooni. Sellest saaks ETV omakorda 54 protsenti.
Summa selgub sügisel
ETV peadirektori Toomas Lepa hinnangul oleks 1,056 protsendi suuruse toetussumma kinnitamine ETV jaoks suurepärane. «Aga minu informatsiooni kohaselt ei ole rahandusministeerium ja mõned ministrid selle protsendi eraldamisega nõus, kuna see viiks riigieelarve sisulise mõttetuseni,» ütles Lepp.
Rahandusminister Mart Opmann kinnitas pressiesindaja vahendusel Postimehele, et toetusprotsendi suurus eelarve mahust pole veel otsustatud. Enne Riigikokku jõudmist septembris käib ringhäälinguseaduse eelnõu läbi rahandusministeeriumist, kus määratakse toetuse täpsem suurus.
Opmanni sõnul võib toetus kujuneda ka eelarvearutelu käigus. Kinnitamata andmetel võib see tulla esialgsest 1,056 protsendist väiksem.
Seaduseelnõu riigitoetusi puudutav osa kordab Lepa hinnangul sisuliselt senist ringhäälinguseadust, mille kohaselt riik esitab ETV teatud toodangule tellimuse.
Lepa väitel ei kataks ka eelnõus esialgu kinnitatud 1,056 protsenti ETV vajadusi. «Järg-mise aasta vajadus on umbes 200 miljonit,» ütles ta. Selleks aastaks sai ETV riigieelarvest üle 81 miljoni krooni.
Eelnõu järgi võivad ETV ja ER ennast rahastada ka reklaami abil, seda kuni viie protsendi ulatuses saatemahust.
Reklaam ETVsse tagasi
Ringhäälinguseaduse eelnõu lubab Eesti Televisiooni reklaamid tagasi tuua, juhul kui eratelekanalid ETV-le saamata jäänud reklaamiraha eest kompensatsiooni ei maksa. Lepa väitel vajab ETV reklaamitulusid nüüd ja edaspidi. «Oleme juba analüüsinud muu hulgas ETV turuosa, palju ta võiks reklaamist raha teenida. Eeltöö lõppedes teeb riigitelevisioon eratelekanalitele ettepaneku lepingut järgmise aasta esimesest oktoobrist jätkata,» ütles ta.
Sel aastal maksavad eratelekanalid ETV-le 36 miljonit krooni kompensatsiooniks selle eest, et riigitelevisioon reklaami ei müü. Lepa sõnul on rohkem kui ühel erakanalil probleeme selle summa graafikujärgse tasumisega. «Graafik on väga lihtne, aga seda ei ole täidetud.»