Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MAIO VANIKO
Kui veel 60-ndatel aastatel ei pööranud vanemad erilist tähelepanu laste puseriti hammastele, siis nüüd on korrektne hambumus muutunud oluliseks. Paraku ei saa paljud Eesti lapsed õigeaegset ortodontilist ravi.
«Kuigi Eestis on õigus saada tasuta hambaravi kõigil kuni 16-aastastel lastel, jääb suur osa ortodontilist ravi vajavatest lastest raha puudusel õigeaegse ravita,» nentis kurba tõsiasja Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku dotsent Rita Nõmmela. «Hambaarstidele eraldatakse kuude kaupa kindel summa raha, kuid kõigi ravimiseks sellest ei piisa. Ka teevad ravi saamise raskemaks pikad järjekorrad ortodontiakabinettides ning see, et neis ei arvestata hambumusanomaalia raskusastet.»
Rita Nõmmela leiab, et tasuta ortodontilise ravi saamine peaks olenema anomaaliast - kindlasti peaksid tasuta ravi saama kaasasündinud näo-lõualuudesüsteemi anomaaliatega lapsed.
«Kui laps ei saa lõualuude väärarengu või valehambumuse tõttu tavapäraselt süüa, ei tohiks ta mingil juhul jääda ravita,» rääkis ta. «Sellist last tuleks ravida eelisjärjekorras.»
Kirjanduse andmetel on mujal maailmas hambumusanomaaliad järjestatud ning nn esteetilise anomaalia ravimise eest tuleb endal maksta. Seda ei peakski haigekassa raha eest tegema.
Muude haiguste oht
Laste hamba-lõualuusüsteemi organite ja lihaste põhiülesanded on imemine, neelamine, mälumine, hingamine, kõne ja miimika. «Funktsioonihäireid saab lapsel kindlaks teha igas vanuses, kuid neid tuleks ennetada võimalikult vara,» nentis Rita Nõmmela.
Mõningatel andmetel on hamba-lõualuusüsteemi anomaaliaid 35-70% protsendil lastest. Nendel lastel on suur oht hambakaariese tekkeks ja paradondihaigusteks. Hamba-ja lõualuuanomaaliaid on kahesuguseid: päritavad ja aja jooksul omandatavad (nt kui laps imeb sõrme).
Suurem osa kaasasündinud anomaaliatest on võimalik välja selgitada kohe pärast lapse sündi. Mõned sümptomid võivad ilmneda ka alles mõne aja möödudes, näiteks kui on päritud ülipikk alalõug.
Valehambumust saab ennetada, kui toita last õigesti (rinda imedes teeb laps lõualuudele vajalikke harjutusi, lutipudelist süües aga nii ei pinguta), alustada varakult lapse suuõõne hügieeni ja tema õige rühi kujundamist. Samuti tuleks jälgida piimahammaste lõikumist ja korrigeerida lapse pea asendit magamisel.
Ei pöidlaimemisele!
Kahjulikud harjumused (ainult suu kaudu hingamine, sõrmede imemine jms) ja kõnedefektid põhjustavad lõualuude ebaühtlast kasvu. Näiteks pöialt imedes toetab laps rusika lõuale, lükates alumisi hambaid ja kogu alalõuga tahapoole ning pöidlaga ülemisi hambaid ettepoole. Nii võib tekkida hambumusanomaalia, kus ülemised eeshambad on ettepoole, või lahihambumus (ülemised ja alumised hambad ei puutu kokku).
Ülahuule hammustamine või imemine võib soodustada aga ülalõua eesmise osa lamenemist ja alumiste eeshammaste ettepoole asendit.
Sõrmede, rusika ja esemete imemisest võõrutamise viis sõltub lapse vanusest. Imikuajal kasutatakse tihedat mähkimist, kinniste varrukatega särke ja jakke jms. Vanemaid lapsi saab halbadest harjumustest võõrutada veenmisega, tähelepanu kõrvalejuhtimisega, sagedaste jalutuskäikude ja sportimisega. Ninahingamistakistuse korral tuleks kindlasti konsulteerida otorinolarüngoloogiga.
Hamba- ja lõualuuanomaaliate teket võib soodustada ka lapse vale kehaasend magamisel (nt kui ta magab kõhuli, nägu allapoole, kõrge peaalusega või rusikas põse all), samuti võib seda põhjustada lapsele sobimatu mööbliese (nt liiga kõrge või madal laud).
Ravi algus on erinev
Arvamused selle kohta, kui vanalt oleks otstarbekas alustada ortodontilist ravi, on erinevad. Uurimused näitavad, et raskemate hambumusanomaaliate korral on lõualuude kasvu õige reguleerida juba siis, kui lapsel on veel piimahambad (umbes 5-8-aastaselt). Samas on leitud, et ravi võib alustada ka piimahammaste vahetumisel. Eestis tehtud uurimus näitas, et ortodontilist ravi alustatakse 6-12-aastastel lastel.
«Väikelastele tehtav ortodontiline ravi annab parema tulemuse ning on hilisemast odavam,» nentis Rita Nõmmela. Sellepärast on oluline, et hambumushäiretega lapsed jõuaksid ortodondi juurde võimalikult vara.
Osa hambaarstide hinnangul peaks ortodontilist ravi tegema kahes järgus - kõigepealt reguleeritakse lõualuude kasvu ning hiljem korrigeeritakse hambakaarte kuju.
«Samas pole ortodontilise ravi tegemiseks kunagi liiga hilja,» ütles Rita Nõmmela, kelle vanim patsient on olnud 40-aastane. «Täiskasvanutel ei saa küll enam muuta lõualuude asendit, kuid on võimalik parandada hambakaarte kuju.»
Nii ravi alustamine kui ka selle kestus sõltub valehambumuse vormist. Lapsel saab keskmise raskusega anomaalia välja ravida umbes poole aastaga. Pärast ravi tuleb küll hammaste/hamba õige asendi kinnistamiseks mõnda aega veel plaati või mõnd muud abivahendit kanda. Täiskasvanuil tuleb raviks varuda rohkem aega - näiteks breketeid tuleks kanda umbes kaks aastat. Et breketit ei saa ise suust ära võtta nagu plaati, on selle ravitoime pidev. Küll aga tuleb iga kuu käia hambaarsti juures breketeid pingutamas.
* kui ei imeta pöialt või huult,
* kui ei närita pastakat vms,
* kui hingatakse nina, mitte suu kaudu,
* kui neelates toetatakse keeleots suulakke, mitte eeshammaste vahele,
* kui rääkides ei pudistata ega susistata ning öeldakse kõiki tähti õigesti.