Metsaistutusmaterjali kasvatamine talu metsataimlas

PEETER TÄLLI

Talumetsade raielankide taasmetsastamiseks ja vähemväärtuslike põllumaade metsastamiseks on vaja palju kvaliteetset istutusmaterjali.

Metsalagendikel ja metsa servaaladel kasvavad kuuse- või männitaimed enamasti ei sobi uue metsa istutamiseks. Neil taimedel on halvasti arenenud juurestik ja võra, sageli on nad nakatunud seenhaigustest. Erafirmadest ja metskondadest taimede ostmine on talunikule kallis.

Sellepärast võiks metsaistutusmaterjali kasvatada oma metsataimlas.

Järgnevas kirjutises leiab lugeja juhised männi ja kuuse istutusmaterjali kasvatamiseks.

Asukoht, taimla suurus

Metsataimla peaks asuma taluhoonete läheduses. Nii on lihtsam teha hooldustöid ja ka metsloomad ei tule hoonete lähedale oma laastamistööd tegema.

Taimla peab olema võimalikult tasaselt pinnal, et vältida suuremate sadude ajal mulla uhtmist.

Männiseemikute kasvatamiseks võib taimla rajada ka hea boniteediga pohlamänniku värskele lageraielangile. Et vältida raiestikku piirava metsa varju ja juurte konkurentsi, tuleb taimla rajada metsa servast kaugemale.

Metsataimla mullaks sobib keskmise viljakusega värske huumuslik liivmuld või saviliivmuld. Need mullad on kergesti haritavad ja kobedad (soodustavad juurestiku tekkimist ja taimede kasvu). Savimullad metsataimla rajamiseks ei sobi (raskesti haritavad, veega küllastumisel ja külmumisel tekib taimede juuri rebestav külmakohrutus ning taimed võivad hukkuda).

Taimla suurus sõltub kultiveeritava ala suurusest, täiendustaimede vajadusest ning kasvatatava istutusmaterjali vanusest. Soodsates kasvutingimustes on 100 m2 suuruselt taimlapinnalt võimalik saada 20 000 istutuskõlblikku männiseemikut, millest piisab 3-4 ha suuruse raielangi või metsastatava põllumaa kultiveerimiseks.

Kuusekülvi 100 m2 suuruselt pinnalt on võimalik saada 18 000 koolituskõlblikku 2-aastast kuuseseemikut. Nendega saab rajada 700 m2 suuruse kuusekooli ja kasvatada seal 2+2-aastasi kuuseistikuid koguses, millest piisab kuni 4 ha suuruse kultuuri rajamiseks.

Harimine, väetamine

Taimlana kasutusele võetav maa hoitakse suvel mustkesana, et teha umbrohutõrjet. Sügisel antakse kesale orgaanilist väetist, mis küntakse sisse. Kui maa ei ole umbrohtunud, siis külvatakse kesale haljasväetisena viki-kaera segatist, mis pärast õitsemist rullitakse maha ja küntakse sisse. Künni sügavus külviosakonnas on 20 cm, puukoolis kuni 30 cm.

Kevadel alustatakse mullaharimisega võimalikult vara. Muld kultiveeritakse mitmes suunas, äestatakse, libistatakse ja rullitakse.

Raielangile rajatavas taimlas kände ei juurita. Oksad ja risu koristatakse ära. Neid ei või põletada külvi alla mineval pinnal - tuleasemel külv ei kasva! Maa kaevatakse labidasügavuselt läbi, juured ja kivid korjatakse ära. Tähtis on, et metsakõdu ja huumus segataks mineraalmullaga korralikult läbi.

Parim orgaaniline väetis metsataimlale on kompost, mida antakse 20-30 t/ha. Komposti võib anda ka kevadisel mullaharimisel. Madalsooturba kasutamisel orgaanilise väetisena tuleb anda ka mineraalväetisi.

Mineraalväetistest kasutatakse taimlates superfosfaati, kaaliumsulfaati, ammooniumnitraati jm. Müügil on ka mitmesuguseid kompleksväetisi, mis sisaldavad lämmastikku, fosforit ja kaaliumi mitmesuguses vahekorras. Kompleksväetiste kasutamisel tuleb järgida kasutamisõpetust.

Mineraalväetised külvatakse mulda maaharimise ajal. Fosforväetisena antakse superfosfaati umbes 250-300 kg/ha, kaaliumväetisena kaaliumsulfaati 100 kg/ha ja lämmastikväetisena ammooniumnitraati 100-120 kg/ha. Taimi tuleb väetada ka kasvuajal.

Seemnete kogumine

Hariliku männi ja hariliku kuuse seemneaastad on 3-5 aasta järel. Kuuse seeme valmib oktoobris, käbisid kogutakse oktoobrist märtsi lõpuni. Hariliku männi seeme valmib aasta pärast õitsemist novembris, käbisid korjatakse detsembrist märtsi lõpuni. Heade seemnete saamiseks tuleb käbid korjata parema kasvuga puistutest. Käbide lüdimisel tuleb vältida temperatuuri tõusu üle 45 kraadi.

Hariliku männi ja kuuse seemned tärkavad erilise ettevalmistuseta. Tärkamist saab kiirendada seemnete vees leotamisega. Seemneid leotatakse 20-25-kraadises vees 18-20 tundi. Seemneid võib leotada ka 0,5-protsendilises kaaliumpermanganaadi lahuses. Enne külvi tahendatakse seemneid mõni tund. Leotatud seeme tuleb külvata optimaalse niiskusega mulda.

Hariliku männi ja kuuse seeme külvatakse kevadel - aprilli lõpus, mai algul. Kuusk külvatakse männist hiljem, et külv tärkaks pärast hiliskülmade möödumist. Külv tehakse kas risti või piki peenart. Külviridade vahekaugus on 20 cm, mis võimaldab vaheltharimist ja väetise andmist ridade vahele. Külvirennid vajutatakse vastava külviraamiga. Külvirennide laius on 2-3 cm, sügavus 0,5-1,5 cm.

Hariliku männi külvinorm on 1,5 g/jm, harilikul kuusel 1,8 g/jm. Seemnete külvisügavus on 1-1,5 cm. Kuusk on külvi sügavuse suhtes väga tundlik. Liiga sügava külvi korral tuleb katet vähendada.

Külvid kaetakse kerge mullamaterjaliga: komposti, turba, liiva-komposti segu või puhta liivaga. Pärast külvi katmist peenrad rullitakse ja kaetakse kattelooriga. Liiga tihedaid külve harvendatakse 2-3 nädalat pärast tärkamist. Kaheaastaste männi- ja kuuseseemikute optimaalseks hulgaks on 70-80 tk/jm.

Koolitamine, hooldamine

Paremini arenenud juurestikuga suuremate taimede saamiseks istutatakse 2-aastased kuuseseemikud ümber puukooli. Seal kasvatatakse neid kaks aastat.

Seemikute käsitsi istutamisel on taimede vahekaugus reas 15 cm ja ridade vahel 20 cm. Soovitatav on kasutada istutamislauda, mille ühes servas on sälgud seemikute paigutamiseks. Istutuslaua järgi tehakse istutuskraav. Seemikud asetatakse sälkudesse ja juured kaetakse väljatõstetud mullaga. Juured ei tohi olla kägardunud. Koolitamisel kasutatakse ka kiillabidat ja istutuskiilu.

Sobivaim istutusaeg on varakevad.

Umbrohutõrjega tuleb alustada varakult, siis on tõrje mõjusam ja odavam. Umbrohutõrjega kaasneb mullahooldus. Iga tugevama vihmasaju järel tuleb kobestada reavahesid. See aitab säilitada mullaniiskust ning hävitab idanevad umbrohud.

Seenhaiguste tõrje

Levinuim männi seenhaigus on männi pudetõbi (Lophodermium pinastri). Haigust saab ennetada tugevate, vastupanuvõimeliste, hästi väetatud taimede kasvatamisega ja väga tihedatest külvidest hoidumisega.

Tõeliselt kindel kaitse männi pudetõve vastu on vasepreparaatidega pritsimine. Kõige enam kasutatakse bordoo vedelikku, mida saab vasksulfaadi lahuse ja kustutamata lubja lahuse segamisel. Segu tuleb valmistada vahetult enne kasutamist. Juba ühepäevase seismise järel kaotab segu hõljuvuse. 100 m2 männiseemikutega ala pritsimiseks kulub 5 l pritsimislahust.

Pritsitakse kuiva ilmaga, esimene kord juuli keskel, teine kord augusti keskel.