Verine draama Tallinna-Aegviidu elektrirongis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KÜLLIKE ROOVÄLI
RASMUS KAGGE
Endine sõjaväeluuraja tulistas kolmapäeval Tallinna-Aegviidu rongis hoiatamata surnuks vedurijuhi Anatoli Filkovi, pidades vandaali korrale kutsunud raudteelast ekslikult kurjategijaks.
8 aastase poja isa Anatoli Filkov (33) tiris just oma kabiini poole rongis laamendanud purjus noormeest, kui Eesti Raudtee veeremikoosseisu projektijuht Tiit Uustalu (46) tulistas vedurijuhile oma Margolin püstolist kuuli südame piirkonda.
Sündmuskohal kuulihaavadesse surnud Filkov oli elektrirongi juhtimise üle andnud oma abile, kuna reisijad kutsusid teda ohjeldama Andred (19), kes oli lõhkunud teise vaguni ukseklaasi ning laamendas rongis.
Vallandati sõjaväeluurest
Harju politsei abiprefekt Madis Niinemetsa sõnul ei pannud teises vagunis sõitnud Tiit ilmselt akna lõhkumist tähele ning pidas vormita vedurijuhti kurjategijaks, kes oli kallale tunginud appikarjuvale noormehele. Portfellist relva rabanud ja noormehele appi tõtanud Tiit ei lausunud sõnagi, kui ta vedurijuhile esimeses vagunis kuuli meetri kauguselt rindu kihutas. Käest sai vigastada ka arusaamatuse põhjustanud aknalõhkuja. Vagunis oli sel momendil veel ligi 20 inimest.
Elektriraudtee juhataja Arnold Knuudi sõnul oli 14 aastat raudteel töötanud Filkov üks parimaid vedurijuhte, kelle naine töötas rahvusvaheliste vedude dispetsherina. «Ta oli julge, astus alati välja, kui keegi rongis midagi lõhkus,» lausus Knuut.
Sündmuskohal kinni peetud Tiit ei osanud politseile oma teo kohta seletust anda. Eile Tiidu käitumise kohta uudist kuuldes ei olnud sugugi üllatunud kaitsejõudude peastaabi sõjaväe- ja vastuluure osakonna ülem major Riho Ühtegi, kelle alluvuses Tiit mõnda aega analüütikuna töötas.
«Tal on probleeme psüühikaga, Tiit näeb luulusid, mistõttu tegime mitu ettepanekut saata ta kontrollimisele,» lausus Ühtegi, kes Tiidu tänavu aasta alguses luureosakonnast vallandas. Enne lõplikku kaitseväeteenistusest lahkumist täitis Tiit mitu aastat Kalevi üksik-jalaväepataljonis leitnandi auastmes operatiivohvitseri ametit, kust ta viidi hiljem üle mereväkke. Mullu kustutati ta omal soovil Kaitseliidu Harju maleva koosseisust.
Õhtusel ajal sõidab linnalähirongides kummaline kontingent, aknalõhkumine, piletiostust keeldumine ja vägivald on rongides igapäevane. Värvikaim neist oli juhtum augustis, kui kaks noorukit keeldusid ostmast piletit. Nähes nende julgust, ühines nendega kogu vagun ja raha jäi saamata. Suvel on ähvardatud konduktorit noaga, lubatud vagunist välja visata ja maha lasta, hädapidurit tõmmatud ja sõitva rongi akendesse tulistatud.
Rong nagu Kopli tramm
Arnold Knuut kõrvutas ronge Kopli trammidega ja nentis, et sarnaselt trammidega ei saa igasse vagunisse turvameest seisma panna. Turvamehed küll käivad linnalähiliinidel sõitmas, kuid sarnaselt politseiga ei jagu neid kõikjale. Knuut peab suureks veaks transpordipolitsei kaotamist, sest rongid liiguvad ühest haldusüksusest teise, kuid politseiosakonnad on piirkondlikud.
Knuudi sõnul vastutab küll vedurijuht rongi eest, kuid tema esmane ülesanne on tagada ohutu päralejõudmine. Eesti Raudtee vedurijuhid töötavad erariietes ja neid on ühe kogenud raudteelase sõnul võimalik reisijatest eristada vaid kopsaka võtmekimbu järgi. Edelaraudteel on mehed vormis ja nüüd kaalub ka Eesti Raudtee vormi kasutuselevõttu ning töötajatele gaasiballoonide väljajagamist.