ETV vajab peale peadirektori Kõneosavuse ka seaduse toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAIVO PAJU
ETV võib oma põhikirjast lähtudes teha kõike, kas või maisi kasvatada, ent riikliku kommertskanali asutamine ETV rahastamiseks toob kaasa erakanalite protesti, ütles TV 3 asepresident Andres Jõesaar.
Mullu sügisel, kui energiline Toomas Lepp võttis vastu ETV peadirektori koha, otsustas ta sellest aastast alates ETVs reklaaminäitamise lõpetada. Sellega lõppesid erakanalite süüdistused ETV kui reklaamituru solkija suhtes. «ETVs on ilmnenud palju dumpingut ning meil on erakordselt madalad reklaamihinnad, näiteks Lätiga võrreldes ja rääkimata Soomest,» ütles Kanal 2 juht Kris Taska mullu sügisel Postimehele.
Reklaamist loobumise eest maksid erakanalid ETV-le kompensatsiooni, mis ulatus kinnitamata andmeil umbes 35 miljoni kroonini. Kompensatsioon oli küll mõnevõrra väiksem 41 miljonist kroonist, mida ETV plaanis tänavu reklaamist koguda, ent siiski võrreldav summa, kui arvestada reklaamikogumise kulud maha. Suhteline rahu telekanalite vahel valitses kuni tänavu sügiseni, mil Toomas Lepp avalikustas oma idee asutada ETV juurde kommertskanal, mis reklaame näitaks ning ETV-le raha teeniks.
«Põhikiri lubab ETV-l arendada igasugust majandustegevust, kas või maisi kasvatada,» kinnitas Jõesaar, «aga kui üks firma, mis saab tuge riigilt, hakkab võistlema turul erafirmadega, siis läheb uuesti sõjaks.»
Jõesaar lisas: «ETV juhtide mõtted võivad olla kõige siiramad, aga praktikas ei pruugi need teostuda. ETV võib uuele kommertskanalile stuudiod ja teletehnika ametlikult rentida, ent olles ise teise poole omanik, tekib kohe huvide konflikt.»
Tõsised läbirääkimised
Praegune reklaamist loobumise kokkulepe ETV ja erakanalite vahel kehtib vaid järgmise aasta augusti lõpuni. Kui kokkulepet ei pikendata, võib ETV paisata 1. septembril 1999 reklaami taas eetrisse.
Nii ETV kui TV1, Kanal 2 ja TV 3 juhid on ühel nõul, et avalik-õiguslikus televisioon peaks olema reklaamivaba. Ent küsimus on selles, kuidas kompenseerida ETV tegevuseks hädavajalik summa, mis riigieelarvest puudu jääb. ETV selle aasta käigushoidmise kulud on 135 miljonit krooni, riigieelarvest on selleks eraldatud vaid 80 miljonit krooni.
Juba on alanud tõsised-töised läbirääkimised summa üle, mida erakanalid peaksid ETV-le maksma, et ETV ka tulevikus reklaamist loobuks. Asjaosalised on välja käinud mitmeid numbreid, ent esialgu käib alles vaidlus metoodika üle, kuidas kompensatsioonisummat kokku arvestada.
Andres Jõesaare hinnangul on läbirääkimised keerulised, sest mitte keegi ei tea täpselt, kui palju ikkagi Eesti reklaamiturul raha on. Baltic Media Facts uurib brutoturgu, kus mõõdetakse ruutsentimeetreid või sekundeid ning korrutatakse hinnakirja hinnaga, see aga ei kajasta tegelikku olukorda. «Mujal maailmas teatavad kõik reklaamikanalid - nii press, raadio kui tele - avalikult, kui palju nad teenivad, meil on see saladus, seetõttu on palju möödarääkimisi. Mõnel juhul suurendatakse oma tulunumbrit, kui aga tegemist on maksudega, siis öeldakse, et olukord on hirmus raske.»
Kuidas ETVd finantseerida?
Idee asutada ETV-le oma kommertskanal on ETV peadirektori Toomas Lepa sõnul vaid üks variant, kuidas ETVd rahastada.
Praegu on kõik ebakindlas olukorras - nii ETV kui erakanalid. Kusagile pole kadunud võimalus, et ETV võib hakata tuleval sügisel taas reklaame edastama ning kommertskanalite reklaamitulud väheneksid.
Riigi ringhäälingunõukogu liikme Andres Herkeli sõnul ei tohiks jääda kompensatsioonimaksmine pelgalt telekanalite juhtide kokkuleppeks, vaid peaks saama seaduse jõu, ning vaadates erakanalite reklaamitulusid, peaks ETV küsima erakanalitelt suurema summa. Konkreetseid numbreid ta ei nimetanud.
Ühe variandina näeb Herkel ette erakanalite tasulist litsentsi (praegu maksab see vaid 1000 krooni), laekuv raha läheks riigieelarve summadele lisaks ETV ülalpidamiseks. «Litsentsisüsteem peaks ruttu seaduse jõu saama, siis oleks nii riigitelevisioonil, eratelevisioonidel kui ka ringhäälingunõukogul tuleviku suhtes märksa stabiilsem tunne,» ütles Andres Herkel.
ETV kauase peadirektori, praeguse Concordia ülikooli meediateaduskonna dekaani Hagi Sheini sõnul on lubamaks (maks igalt telerilt) parim võimalus avaliku ringhäälingu rahastamiseks. «Kõigile on selge, et lubamaks oleks kõige sõltumatum, stabiilsem ja demokraatlikum viis avalikku ringhäälingut finantseerida,» ütles Hagi Shein. «Aga lubamaksu rong on Eestis tõenäoliselt igaveseks läinud. Samas on selge, et ainult riigieelarve rahast ETV ülalpidamiseks ei jätku, kusagilt on vaja lisa. Selle lisa läbimõtlemine võikski olla ringhäälinguseadusega tegelemisel ja garanteerimisel kõige olulisem. Televisioon on üks sant asi, sa ei saa peost suhu elada, siin peab olema pikaajaline kindlustunne.»