ALO KULLAMAA,
Niipea kui kahe suurpanga kohta mingisugust kuuma informatsiooni ei tule, kipub kauplemine Tallinna börsil soiku jääma. Spekulandid on segaduses ning ei suuda otsustada, millist seisukohta turu suhtes parasjagu võtta. Kolmepäevane mannetute käivete juures vegeteerimine kulmineerus eile korraliku kukkumisega pangandussektoris, viies TALSE-indeksi 3,14 protsenti alla 95,37 punktini.
Investorid on ilmselt mõneks ajaks minetanud usu stsenaariumi, et S-E Banken tuleb börsilt Ühispanga aktsiaid kokku ostma ning nagu Hansapanga aktsiaga, järgneb ralli müstiliste tasemeteni. Eilseks ei olnud jäänud enam ka märkimisväärsetes kogustes eelmisel nädalal võetud lühikeste positsioonide katmist ning hind tuli päris järsult alla. Langust kiirendas ka spekulantidepoolne kahjumi piiramine.
Tundub, et hetkel peetakse turul kõige tõenäolisemaks varianti, kus strateegiline investor ostab ära Ühispanga positsiooni off-shore firmade kaudu ning lõpliku soovitud osaluseni jõudmiseks laiendab pank aktsiakapitali. Selline asjade käik ei luba lähitulevikus loota kiiret aktsiahinna tõusu börsil isegi siis, kui nende tehingute sooritamise hinnad on turuhinnast tunduvalt kõrgemad. Samas tuleks kindlasti arvestada, et sellises olukorras võivad kuulujutud aktsiahinnale mõjuda veel paremini kui faktid.
Paljuräägitud niigi negatiivset üldist fooni süvendavad veelgi börsi eksistentsiaalset laadi probleemid. Ettevõtete vihjed «aktsionäride struktuuri arvestades» aktsiate börsil noteerimise mõttetuse kohta vaevalt suurendavad investorite huvi, kellel on veel värskelt meeles Rakvere Lihakombinaadi kurb lõppmäng väikeinvestoritega. ESS teatas eile, et taotleb aktsiate börsil noteerimise lõpetamist ning väikeaktsionäridele tehakse ilmselt pakkumine hinnaga, mis ei ole väiksem aktsia viimase kolme kuu sulgemishindade kaalutud keskmisest, milleks on 62,3 krooni aktsia eest. Tegemist on pretsedendiga ning seetõttu tasuks edaspidi tõenäoliselt arendada teemat, mis firma, mis hinna pealt järgmisena aktsiad väikeaktsionäridelt üles ostab.