Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
REIN KÄRNER
Moskvas Punasel väljakul sai kolmapäeval autopommiplahvatuses vigastada kolm inimest. Plahvatuse korraldaja on elus, ent esialgseil andmeil vaimuhaige.
Kolmapäeva õhtul kella seitsme paiku plahvatas Punasel väljakul Spasskaja väravatornist kümne meetri kaugusel võimas autopomm. Vigastada sai kolm inimest, neist üks raskesti.
Sündmuskohale saabunud Venemaa siseministeeriumi esindaja Aleksandr Mihhailov ütles, et plahvatuse korraldas Moskva lähedalt Podolskist pärit 65-aastane Ivan Vassiljevitsh Orlov, ajalehe Russkaja Pravda endine ajakirjanik ja praegune pensionipõlve pidav autor.
Pommipanija pääses
Sõitnud oma sõiduautoga Moskvitsh-2140 miilitsa märguandeid ja keelumärke eirates Püha Vassili katedraalist mööda Kremli peasissekäigu - Spasskaja väravatorni - suunas, viskus ta paarkümmend meetrit enne plahvatuskohta autost välja. Pealtnägijate sõnul tulistas ta seejärel edasiliikuvat autot, et panna plahvatama sinna jäänud kahte pommi. Üks neist plahvataski, vigastades amokisõitja teed tõkestada püüdnud kahte Kremli vahtkonna liiget ja ühte presidendi polgu sõjaväelast.
Interfaxi teatel oli plahvatuse tugevus ekvivalentne kuue kilogrammi trotüüli omaga. Orlov võeti kinni ja toimetati Sklifossovski haiglasse. Tema juurest leiti püstol, Stalini portree ja vasakäärmuslikke loosungeid.
Orlovil olid taskus dokumendid, mis näitasid, et ta kuulub vähetuntud ultranatsionalistliku Ülevenemaalise Rahvusliku Vabadusliikumise toetajate hulka. Tema teo motiivid on avalikkusele teadmata, sest uurimisorganid on hoidnud need seni saladuses.
Siiski pole välistatud, et Orlovi terroriakt oli suunatud president Boriss Jeltsini vastu. Muidugi mitte selleks, et tappa president, kes liiati viibib praegu Sotshis puhkusel. Pigem oli see meeleheitele viidud inimese zhest, sest president Jeltsini poliitika tõttu oli ta sattunud isiklikult raskesse olukorda. Tal oli nii perekondlikke kui ka rahalisi probleeme, samuti polnud temaga rahul ajalehetoimetus, teatas Interfax ajalehe Russkaja Pravda toimetaja Aleksandr Aratovi sõnadele vihjates. Aratov teadis rääkida, et Orlov vihkab Jeltsinit kõigest hingest, pidades teda oma ebaõnnestumiste peasüüdlaseks.
Ivan Orlov on lahutatud, kuid jagab korterit oma endise naise ja tolle arvukate sugulastega. Ta on kirjutanud kaks raamatut: «Jeltsini maa» ja «Venemaa ägab oma juhtide all».
Venemaa siseminister Sergei Stepashin, kes saabus üleeile Strasbourgi Euroopa siseministrite kahepäevasele konverentsile, ütles, et teda teavitati intsidendist otsekohe. Ta sõnas, et juhtunut on väga raske kommenteerida, ent tema hinnangul püüdis Orlov teha kas meeleheitlikku zhesti või polnud ta lihtsalt täie mõistuse juures.
Kremli väravad olid suletud
Punasel väljakul alaliselt viibivad julgeolekuteenistuse töötajad ütlesid ajakirjanikele, et Spasskaja torni topeltväravad on viimased neli aastat olnud suletud. Need on ka piisavalt tugevad, et tõkestada suvalise liiklusvahendi läbipääs.
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) kontrollib plahvatuse eesmärgi ja põhjuste kõiki võimalikke variante ega välista terrorismiakti. Kõige käepärasem seletus toimunule tundub olevat Ivan Orlovi vaimne häire. Eile teatasidki teda uurinud psühhiaatrid, et Orlov põeb skisofreeniat.
Ivan Orlov ise tunnistas, et tal polnudki kavatsust autot õhkida. Kui teda asusid jälitama turvatöötajad, kaotas auto juhitavuse ning plahvatas, selgitas Orlov. Pärast plahvatust püüdis ta end püstoliga maha lasta, kuid miilitsatöötajad said enne jaole.