Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salumäe palus Källe taas appi
Koostöö uuendamise esimeseks tähiseks sai homne 5000 m jooks Kaunases
ANDRUS NILK
andrus.nilk@postimees.ee
Uhkuse maha surunud Jane Salumäe vabandas treener Uno Källe ees lahkumineku pärast ja tippjooksjaid medaliteni juhendanu soostus Eesti maratonirekordi omanikku taas abistama.
Sevilla maailmameistrivõistluste maraton valmistas Salumäele põrgulikke piinu. Selja- ja jalavaludest meeleheitele viiduna ja elukaaslasega nõu pidanuna jõudis ta järeldusele, et Källe treeningumahv oli muutunud liiga kurnavaks. Sündis otsus - suudan ka omapäi tipus püsida.
Salumäe edenes ka pärast Källest lahkulöömist: neljas koht Tokyo ja võit Los Angelese maratonil. Ta uuris vanu treeningupäevikud, mis olid aidanud ta 1997. aasta kevadel Torinos Eesti tippmargini 2:27.04, küsis telefonitsi nõu Fila tiimi juhilt Gabriela Rosalt ja katsetas ameeriklanna Libbie Hickmanni harjutamisnippe.
Källe usub Salumäesse
Ometi ei vabanenud 32-aastane maratoonar üksiolekutundest, mis ägenes juuni alguses Hispaanias seljaravil viibides.
«Kahtlesin kaua, kas Källe nõustub kooostööd jätkama,» tunnistas Salumäe. «Mõistsin tema solvumist, kuid hoidsin vargsi lootust, sest ta on minusse alati hästi suhtunud. Sain oma veast aru, vabandasin ja palusin end tagasi võtta. See oli õige valik - ta tunneb minu iseloomu ja kehalisi eeldusi kõige paremini.»
Ligi 35 aastat kergejõustikutreenerina töötanud Källe pole ühtki lahkunud ja ärameelitatud õpilast rühma tagasi võtnud. «Hüvasti jättes ütlesin Janele, et kui abi küsid, ma ei ütle ära,» selgitas Källe vaagimist. «Tema tulek tegi rõõmu, mõistsin, et olen treenerina veel vajalik. Kuid võtsin suure vastutuse, et teda uute saavutusteni viia.»
Leppimise järel koostasid Salumäe ja Källe treeninguplaani, sihikul homne 5000 m jooks Euroopa karikavõistlustel Kaunases.
«Mulle meeldib treeningule jõudes näha ees tuttavat inimest,» lausus Salumäe. «See on nii tähtis tunne, et isegi raske lahti seletada. Pikamaajooksja on üksindusega harjunud. Kuid rasketel hetkedel vajan kedagi kõrvale - vigastatuna tekib meeletu masendus.»
Jooksukiindumuse leidis noorteklassis ujumist harrastanud Salumäe küllaltki hilja. 23-aastasena jõudis ta sõbranna vahendusel Källe treeningule. «Uskusin Janesse esimesest päevast, ma ei kaotanud usku ka lahku minnes,» tõdes treener. «Teadsin kõik kaheksa koostööaastat, et ta saab vigastustest jagu ja jookseb taas hästi. Olen veendunud: kui ta terveneb, suudab veel maratoni tippmarki parandada.»
Selja- ja jalavalu sunnil pole Salumäe treeningutest loobunud, kuid ajuti kaob maratoonari parema jala tagaküljest jõud ja ta tõukaks nagu tühja. Möödunud nädalal otsis ta abi Soomes, augustis kavatseb sõita Hispaaniasse Sevilla MMi eel tuttavaks saanud Hispaania poksikoondise füsioterapeudi raviseanssidele. Häda leevendamiseks teeb Jane mitu korda päevas painutus- ja venitusharjutusi.
Minna olümpiale tervena
Sydney olümpiamängudel osalemise otsust ei taha Salumäe langetada enne, kui on kindel oma suutlikkuses taluda täisverelist maratonitreeningut.
«Olen end piitsutanud maratonilt maratonile, kehale piisavat puhkust andmata - see on olnud väär,» arutles Salumäe. «Kui tervis maratonikoormust ei kannata, pühendun ravimisele ja osalen lühematel jooksumaadel. Praegu on kerge harjutada, 180 kilomeetri asemel läbin nädalas 120.»
Valvsaks teeb partnereid 1996. aasta olümpiahooaeg, kui Salumäe kevadine jalaoperatsioon jättis treeningutesse lünga ja Atlanta maratonipingutus lõppes poolel distantsil.
«Iga tippsportlane ihkab olümpiale minna, aga poolikult valmistununa osalemine ei too kellelegi head,» vaagis Källe. «Elasin Jane Atlantas katkestamist kaua üle. Tema ebaõnn Sevilla MMil mõjus aga veel rängemalt.»
Ometi oli Källe MMi-eelse Sierra Nevada mäestikulaagri põhjal oodanud hoolealuselt Sevillas elu säravaimat jooksu.
«Jane liikus väga hästi, 1000 meetrit raske treeningu lõpus alla kolme minuti läbides justkui lendas,» meenutas treener. «Ma pole kellelgi lubanud mägedes liiga tugevasti harjutada, ka Jane ei näinud väsinuna. Seal olid head taastumisvõimalused - saun, bassein, massaazh. Laager oli meie koostööaja üks paremaid. Võibolla kiire algus maratoni esimestel kilomeetritel röövis jõu ja põhjustas vigastuse.»
Tööagarusest rääkides võrdles Uno Källe end 85-aastase Aleksander Tshikiniga, kes ei taha igapäevasest treeneriametist loobuda.
«Hea on olla koos õpilastega, kes harjutavad suure innuga,» tõdes Källe. «Kuni nende juhendamine pakub rõõmu, teen treeneritööd edasi. Kujutage ette, kui Tshikin ei tohiks enam ühel päeval staadionile minna ja hoolealuseid utsitada, see oleks talle tragöödia. Mul on veel aega küll - 16 aastat.»
Källe ei hooli sünniaastast. «Kõik oleneb inimese bioloogilisest vanusest. Vahel jooksen bussile niisuguse kiirusega, nagu vist sportlasenagi ei jaksanud. Nii see vanus ununebki.»
Homme ja ülehomme osalevad Källe õpilastest Eesti koondisega Euroopa karikavõistlustel lisaks Jane Salumäele ka Maile Mangusson, Milena Alver, Priit Lehismets ja Helen Püüman.
Trobikond tema õpilasi käis suletud Eesti Spordigümnaasiumis, ka Källe esitas avalduse ESG õigusjärglase Audentese kooli treener-õpetajate konkursile.