/nginx/o/2008/09/29/78200t1h7f69.jpg)
Valitsus kiitis täna täiendava päevakorrapunktina heaks justiitsministri esitatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu ning saatis selle arutamiseks riigikogule.
Haldusmenetluse alustamine võib muutuda lihtsamaks
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
29. aprill 2010, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haldusasjade arv on justiitsministeeriumi hinnangul alates sajandivahetusest pidevalt suurenenud. Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada praktikas ilmnenud kitsaskohti ning muuta halduskohtumenetlus tõhusamaks.
Eelnõu koostamisel võttis ministeerium arvesse riigikohtu praktikat sellistes küsimustes nagu näiteks tõendamiskoormis, kaebuse esitamine pärast kohtueelse menetluse läbimist ja õiguskaitsevahendid menetluse venimise vastu.
Eelnõu kohaselt kaotatakse mitmed senised tarbetud vormi- ja sisunõuded kaebuse esitamisele ning lihtsustatakse ka kaebuse muutmist.
Eelnõu võimaldaks taotleda esialgset õiguskaitset juba vaidemenetluse ajal, samuti laiendatakse kohtu volitusi esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Vähendamaks edasikaebamist n-ö igaks juhuks, sätestab eelnõu vastuapellatsiooni ja vastukassatsiooni esitamise võimaluse.
Uus seadustik soodustab senisest enam asjade lahendamist kokkuleppel. Samuti on ette nähtud võimalus, et vastustaja võtab kaebuse õigeks.
Kohtul on edaspidi suuremad volitused vaadata asju läbi kirjalikus menetluses ja pidada istungit ilmumata jätnud menetlusosalisteta.
Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb eelnõu kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Kirjaliku menetluse kõrval on eelnõus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus.