Saku mõisapark sai uue hingamise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Uus kalapääs parandab oluliselt lõheliste elutingimusi

FOTO: Saku Vallavalitsus

Kahe suuremahulise projekti kaudu on Sakus parandatud nii kalade kui nahkhiirte elutingimusi. Inimeste jaoks muutus Saku mõisapark aga veelgi ohutumaks ja kenamaks. 

Uuenenud pargis toimub mitmeid huvitavaid üritusi ja sündmusi. Näiteks sai professionaalsede vahendite abil puu otsa ronida.

FOTO: Saku Vallavalitsus

Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Triin Enden kinnitab põlise Saku elanikuna, et looduskaitse all olev mõisapark on kogukonnale tähtis sümbol ja vajab seetõttu erilist tähelepanu. «Kuna mõisapark on aleviku keskel, siis minnakse pargi kaudu kooli või tööle, siin toimuvad pulmad ja seiklusmängud. Seetõttu on rõõm, et hooldustööde järel on park turvalisem ja visuaalselt nauditavam. Mõisatiigile rajatud kalapääsu kaudu saavad lõhed-forellid ülesvoolu kudemispaikadesse rännata, et kalade arvukus suureneks,» sõnas Enden. Tema sõnul on aastatel 2014–2020 jätkuvalt olulisel kohal looduskaitse, millesse investeeritakse Euroopa Liidu struktuuritoetusest ligikaudu 100 miljonit eurot.

Saku mõisapargi tiigi veetaseme hoidmist reguleerivate andurite ja automaatika ning kalapääsu rajamist toetati ühtekuuluvusfondist (ÜF) 278 025 euroga, mis saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. Tegemist on tähtsa projektiga, sest Vääna jõgi on Saku paisuni arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse elupaigana kaitstavate veekogude hulka. Saku mõisapargi tiigi pais oli aga üks teguritest, mis halvendas kalade elutingimusi. Vana pais ei võimaldanud kalade ülesvoolu rännet, samuti oli raskendatud paisu reguleerimine. 

Saku vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi Maire Lauri sõnul paisutati varem tiigivett laudkilpidega. Kui varakevaditi vesi tõusis ja jõgi hakkas ümbruskonda üle ujutama, tuli veetaseme alandamiseks lauad käsitsi eemaldada. Et aga mõisatiik veest tühjaks ei jookseks, tuli lauad tagasi panna – ikka käsitsi. Tema sõnul on vastvalminud projekti tulemusena olukord märgatavalt parem. Kui jõe veetase tõuseb, siis avaneb automaatselt paisu metallvari. Nii juhitakse suurvee ajal vesi tiigist välja. Kuivemal perioodil on regulaator aga suletud, et hoida tiikide veetaset. 

Värskenduse said ka puud

Lisaks mõisatiigile uuendati ka seda ümbritsevat parki. Vallaaednik Tiina Kubbi sõnul tähendas projekt kolme hektari suuruse ja erivanuselise puistu hooldamist. Selle käigus tehti sanitaarlõikus 260 puule. 

Kubbi sõnul on park saanud tänu taastamisele justkui uue elu. «Park on nüüd turvalisem, sest paljud kuivanud oksad puudevõras ei ohusta enam tuulise ilmaga pargikülastajaid.» Samuti on park ilusam, sest puudevõras on vähem kuivanud oksi. Loodushoiu mõttes on park nüüd loodetavasti parem paik ka nahkhiirtele, kuid selle kohta täpsema info saamiseks tuleb teha uuring nahkhiirte leviku ja arvukuse kohta.

Renoveerimist oli huvitav jälgida ka kohalikel elanikel, kes said uusi teadmisi puude hooldamisvõimalustest. 2013. aasta suvel toimusid Saku mõisapargis rahvusvahelised puuronimise meistrivõistlused, mille vastu oli nii kohalikel elanikel kui ka kogu Eesti meedial suur huvi. «Huvilised said ise turvavarustuse ja professionaalsete vahenditega instruktorite juhendamisel puude otsa ronida ning jälgida, millised oskused peavad arboristidel olema,» toob vallaaednik näiteid mõisapargist toimuvast. 

Kubbi sõnul maksid pargi hooldustööd 17 992 eurot, millest ligikaudu 16 000 eurot saadi KIKi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist ning 1900 eurot tasus Saku vald. 

Huvitavaid sündmusi toimub mõisapargis veelgi. Tasub vaid silmad-kõrvad lahti hoida!

Tagasi üles