Nagu arvata, armastab ehtedisainer Kriss Põldma kanda lopsakaid pilgupüüdja-ehteid – just selliseid, nagu ta ise teeb. Seejuures sobitab ta neid osavalt nii vanade katkiste teksade kui ka pika peokleidiga.
Tellijale
Riidekapp kui stiilide pillerkaar
19. oktoober 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea tunnetusega miksija on ehtedisainer Kriss Põldma igas mõttes. Oma riietuses suudab ta kokku seada küllalt vastandlikud stiilid, nii et omavahel saavad kokku kultuslikud Converse’i ketsid, šikk kaamelikarva bleisermantel ja massiivne poolvääriskividest kaelakee.
Ka oma ehteloomingus paneb ta paari õrna ja naiseliku ning nurgelise ja maskuliinse – mustast nahast käevõru suure lõheroosa ja robustselt tahutud kiviga on vägagi iseloomulik näide. Mis aga kõige olulisem – suur annus loomingulisust koos kahe magistrikraadiga turunduses USA ülikoolist viisid saatuse ja juhuse tahtel selleni, et nelja aasta eest ei tulnud tema ellu mitte suure firma turundusjuhi koht, vaid hoopis ehete disainimine.
Alguses tegi ta ehteid vaid endale, siis sõbrannadele. Läinud aastal lõi oma kaubamärgi New Vintage by Kriss ehk NVbyK ning tema efektsed poolvääriskividest ehted jõudsid kiiresti Eesti naiste kaela, randmele ja sõrme. Tänaseks tuntakse disaineri loomingut juba ka lähivälismaal, Riias ja Helsingis, interneti kaudu on ta kogunud kundesid kaugemaltki, Kanadast ja Inglismaalt. Lisaks kaunistavad tema käepaelad, kõrvarõngad ja keed nimekate fashionista'de moeblogisid, style.com’i turundusjuhti ja Dubai seltskonnadaame. Ole sa rokitšikk või paduromantik, need ehted istuvad ükskõik millise riietusstiiliga.
Ometi arvas naine kunagi, et ükskõik milline käsitöö ei ole üldse tema teema. Tikkida, kududa või heegeldada ei meeldi talle endiselt, ehteid välja mõelda ja teha aga küll. See on justkui meditatsioon, puhkus organiseerimisest, analüüsimisest, planeerimisest. «Mõte lendab vabalt ja kuhugi ei ole kiiret,» kirjeldab ta, kuis põhiliselt ahhaadist, roosast kvartsist, laavakivist, kasvanduse pärlitest, mäekristallidest kaelakeesid, käevõrusid, sõrmuseid ja kõrvarõngaid vormib. Sinna juurde põimib veel nahka, hõbedat, kullaga täidetud metalli, on katsetanud isegi Saaremaa dolomiidiga.
«Ilusate ehete loomine on puhas rõõm, nende kandmine või nägemine linnapildis teeb tuju heaks,» põhjendab ehtelembust naine, kes tennisemängijana võitnud Eestis noorte meistritiitleid ja töötanud tennisetreenerina ka Ühendriikides.
Muide, sõna vintage Kriss Põldma ehete sildil ei viita sugugi tohutule vanade asjade ja vintage-kirele, pigem sellele, et nende väärtus ajas püsib ja et paarikümne aasta pärast on ehted sama ajakohased kui praegu. Täpselt sama toob ta olulise omadusena esile ka oma riidekapi sisust kõneldes.
Küllus ja minimalism
«Nii ehteloomingus kui ka riietuses kipun kalduma ühest äärmusest teise. Vahel meeldivad mulle väga lihtsad, minimalistlikud ja selged jooned, samas peab siis seal kõrval olema midagi habrast ja õrna – mõni väike detail, mis koosluse mängulisemaks teeb. Teinekord soovin aga kanda hoopis kirevaid värve, suure trükipildiga maksikleite ja massiivseid ehteid, sel juhul lisan sinna midagi neutraalset või musta. Tähtis on ka see, et ehted ja rõivad oleks lihtsalt kantavad ning võimaldaks kõige erinevamat kombineerimist.»
Kiiksud ja klassika
«Kannan palju eri stiile – kõik oleneb tujust, oludest, ilmast. Tunnen end mugavalt nii sportlikes Converse’i ketsides, kergelt katkistes vanades teksades, valges T-särgis ja klassikalises beežis poolmantlis kui ka veidike allapoole põlvi ulatuvas pliiatsseelikus, valges särkpluusis ja leopardimustrilistes kontsakingades või siis hoopis pikas maksikleidis, mille allääres on suur ahvipilt.
Mulle meeldivad ühtviisi väikese n-ö kiiksuga riided ja puhas klassika. Midagi väga crazy’t ehk hullu ma enam ei kanna, seda sai nooremana piisavalt tehtud. Nüüd naudin häid materjale, laitmatult istuvat lõiget ja väikesi lustakaid detaile. Mood mulle meeldib, kuid pimesi trende ei järgi, pigem valin sealt need asjad, mis mulle sobivad ja mida saab kanda ka siis, kui see enam trendikas ei ole.»
Hulganisti moenõrkusi
«Mul on palju moenõrkusi. Ning nagu ütles kirjamees Oscar Wilde: parim viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda.
Armastan maksiseelikuid ja -kleite – mugavad, naiselikud ja lihtsad kanda; meremehe stiilis triibulisi toppe, kampsuneid jm – klassika ja pealegi lihtne kõigega kokku sobitada; hästi istuvaid teksasid – jällegi üks riideese, mida on võimalik paljude eri stiilidega kokku miksida, lisaks peavad hästi vastu ja lähevad ajaga aina paremaks; eri mõõtu käekotte – eriti pehmest nahast suuri kotte, kuhu mahub terve elamine sisse; T-särke – nii valgeid kui ka naljakate piltide ja ütlustega, eriti meeldib neid sobitada pliiatsseeliku, kõrgete kontsade ja suure mõjusa kaelakeega.»
Must maksi ja valge T-särk
«Mu garderoobi raudvarasse, milleta ma kuidagi ei saa, kuuluvad hästi istuv valge ja hall T-särk, tumesinine pikem kardigan, must maksikleit, valge särkpluus, klassikalised tumesinised teksad, veidi allapoole põlvi pikkuses 40ndate stiilis seelik ja pliiatsseelik, must nahast mootorratturi stiilis jakk, beež villane poolmantel, hallid Converse’i ketsid, pikad mustad nahksaapad, baleriinad, suur pehme nahast kott, hunnik mu enda NVbyK ehteid.»
Lemmikuks Eesti mood
«Mulle on alati meeldinud Eesti moedisain ning seda kannan ja fännan aina rohkem. Kõige rohkem leidub minu kapis Sigrid M. Leisi loomingut – mõned temalt soetatud kleidid-seelikud on varsti juba kümme aastat vanad, kuid kannan neid endiselt ja saan alati palju komplimente. Selline ajatu, omanäoline ja lihtsalt kantav looming on just see, mis mul silma särama paneb. Samuti leiab mu riidekapist Kristina Viirpalu, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Katrin Kuldma ja Jaana Varkki loomingut.»
Moelemmikud