iDeal kampaania

Siseopositsioon ähvardab Rahvaliitu kohtuga

Tarvo Sarmet

FOTO: www.erl.ee

Rahvaliidu siseopositsioon loodab kohtukulli abil pöörata tagasi erakonna sotsidega ühinemise protsessi, pidades seda puudutavat partei volikogu otsust ebaseaduslikuks.


Rahvaliidu Harjumaa ühenduse juht Uno Silberg sai täna kätte erakonna volikogu 12. aprilli istungi protokolli ning ütles, et see dokument kinnitas tema veendumust - sotsidega ühinemist ettevalmistav delegatsioon loodi sel päeval väga paljusid reegleid rikkudes.

Näiteks peab erakonna volikogu kodukorra kohaselt istungi päevakorra saatma laiali vähemalt 10 päeva varem, kuid Silbergi sõnul ei lisatud sotsidega läbirääkimise alustamise ega erakonna kongressi kokkukutsumise otsuse eelnõu sinna isegi mitte vahetult volikogu koosoleku alguses.

Ühinemisotsus tuli valimistuules

Rahvaliidu peasekretäri Tarvo Sarmeti sõnul saadeti päevakord välja juba 30. märtsil ja volikogu arutas mõlemat küsimust punkti «riigikogu valimisteks valmistumisest» ühe osana.

«Päevakorda ei muudetud, vaid arutati riigikogu valimisteks valmistumist, kus all jõuti veendumiseni, et üksi jääb jõudu väheks ja oleks mõistlik minna valimistele koos liitlasega. See, kuidas täpselt valimisteni koos minnakse, tuleb aga ikka enne teise poolega läbi rääkida, ja selleks oli vaja moodustada delegatsioon,» rääkis Sarmet.

Silberg tõi teise põhiargumendina välja, et läbirääkimisdelegatsiooni loomise eelnõu oleks pidanud volikogu kodukorra kohaselt laiali saadetama viis päeva enne istungit, kuid seda ei tehtud.

Sarmeti sõnul lähtuti siinkohal varasemast praktikast. «Olulisi teemasid on meil ennegi kiirelt päevakorda võetud. Ei otsustatud ju midagi lõplikku,» märkis ta.

Peasekretäri hinnangul oleks olnud totter lükata taoline otsus edasi alles järgmisele volikogu koosolekule, kui mõlema erakonna juhid olid jõudnud selleks hetkeks siira soovini alustada ühinemisläbirääkimisi.

Vähemus otsustas?

Kolmas volikogul tehtud viga on Silbergi väitel see, et oluline otsus liitusmidelegatsiooni loomisest võeti vastu siis, kui volikogu istungile oli jäänud alla poole selle liikmetest.

Nimelt jagati 12. aprilli volikogul läbirääkimisdelegatsiooni puudutavaks hääletuseks välja 33 mandaati, samas kui volikogus on kokku 68 liiget.

Mäletatavasti marssis kaalukas osa volikogu liikmetest protestivaimust vallatuna saalist välja siis, kui hakati moodustama häältelugemistoimkonda läbirääkimisdelegatsiooni moodustamise küsimuse otsustamiseks.

Silbergi väitel lahkus koos nende inimestega ruumist ka kvoorum ehk hääletuses osales alla poole volikogu liikmetest.

Sarmeti sõnul oli aga kvoorum olemas - sinna hulka loeti kõik 55 inimest, kes viibisid koosolekul ajal, mil arutati riigikogu valimisteks valmistusega seotud küsimusi, mille osa oli ka läbirääkimisdelegatsiooni moodustamine.

«Häältelugemistoimkonna moodustamine ei ole ju omaette päevakorrapunkt. Toimkond moodustatakse mingi küsimuse üle hääletamiseks. Kõik olid saalis, kui läbirääkimiste alustamise üle arutati,» selgitas ta oma arusaama. «Seega oli kvoorum koos ja otsus võeti vastu lihthäälteenamusega.»

Seadus lubab eirata

Silberg ei avalikustanud küll veel, milliste seaduste ja erakonna sise-eeskirjade millistele punktidele tuginedes ta kohtuteed plaanib alustada, kuid Sarmet tõi välja, et mittetulundusühingute seadus lubab erakonna volikogu otsuse kehtetuks tunnistada vaid siis, kui see on vastuolus mõne seaduse või partei põhikirjaga.

Ehk - volikogu kodukorra vastu eksimist pole seadustes mainitud.

«Selle korra järgimine või mittejärgimine on volikogu enda valik ja ei anna seadusliku alust nõuda otsuste tühistamist,» märkis peasekretär.

Volikogu kodukord on Sarmeti hinnangul reglement sellest, kuidas asjad tavaolukorras käivad, et mitte kulutada iga kord aega protseduurireeglitele.

«Samas on volikogul endal alati õigus seda korda muuta või mitte järgida, sest volikogu on selle kehtestanud enda töökorra lihtsustamiseks, mitte piirangute seadmiseks.»

Kiiret kohtuga pole

Silbergi sõnul pole veel täpselt teada, kas temaga seotud seltskond läheb roheliste eeskujul erakonnasisest õigust kohtust taga nõudma järgmisel nädalal või hiljem. Kiiret tema sõnul sellega pole. Seaduse järgi on selleks aega kuni kolm kuud.

Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide esimeeste ühinemiskava sai teatavaks 12. aprilli päeval, kui nad sõlmisid ühiste kavatsuste deklaratsiooni.

Mõned tunnid hiljem moodustas Rahvaliidu volikogu läbirääkimisdelegatsiooni, mis kohtus sotside esindajatega esimest korda neli päeva hiljem.

Delegatsioonid koostasid kahe erakonna ühinemislepingu projekti, mille ka mõlema erakonna juhatused esmaspäeval heaks kiitsid.

8. mail koguneb Rahvaliidu volikogu uuesti ning siis otsustatakse erakorralise kongressiga seotud seadusest tulenevad detailid nagu toimumiskoht ja päevakord.

Varem on meediast läbi käinud, et Rahvaliit võiks koguneda kongressile pühapäeval, 23. mail.

Seejärel koguneb tõenäoliselt 12. juunil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kongress, mis asub omakorda hääletama, kas partei soovib Rahvaliiduga ühineda.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles